Kliimamuutuste ja maavarade nappusega seotud globaalsete probleemide lahendamine vajab julgeid ja uuenduslikke mõtteid. Jan-Erik Vaher on Tallinna Tehnikaülikooli Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia üliõpilane, kes juba oma teisel õppeaastal vaatab tuleviku maavarade allikatena asteroidide poole. Ta on hea näide uue põlvkonna spetsialistist, kes suunab oma huvi ja karjääri planeedi suurimate probleemide lahendamisele.

„Ma mäletan, et kui tuli aeg ülikooli astuda, siis mu silmad olid kirjud kõikvõimalikest valikutest. Eriti pakkusid huvi inseneeria ning loodusteadused. Mäletan, et vaatasin ühel õhtul Tallinna Tehnikaülikooli erialasid ning Maa süsteemid, toonase nimega Maapõueressursid, jäid kohe silma just selle poolest, et eriala hõlmab nii inseneeriat kui ka loodusteadusi ning saan õpingute käigus spetsialiseeruda sellele, mis huvitavam tundub. Lisaks on siin suur rõhk välipraktikumidel, sest parim viis Maa süsteeme ja kliimat tundma õppida on seda ise tunda ja näha,“ kirjeldab noormees oma erialavaliku tagamaid.

„Ma ei tea ühtegi teist õppekava, kus tunniplaanis on ühe päeva jooksul masinatehnika, hüdrogeoloogia ning programmeerimine,“ toob Jan-Erik näite, lisades, et õpingud pakuvad laiahaardelisi teadmisi mitmetes eri valdkondades. Kuigi Jan-Erikul on võimalus spetsialiseeruda nii mere kui ka kliima mõistmisele, tõmbab teda hetkel mäendus.

Kosmosesse maavarade järele?

Inimkond on juba aastatuhandeid maapõueressurssidest sõltunud, kuid teame hästi, et paljud maavarad ei taastu ja nende kaevanduskõlblikud varud lõppevad varem või hiljem. Kuigi Jan-Erik on hetkel alles teise kursuse tudeng, näeb ta, et tulevik võib meid viia kosmoseavarustesse, kus isegi väiksed asteroidid võivad pakkuda lahendusi maavarade nappusele.

„See võib tunduda küll ulmeline, aga on väga suur tõenäosus, et järgmisel paarikümnel aastal hakkab inimkond vaatama hoopis üles asteroidide poole leidmaks uusi maavarasid. Isegi paarikilomeetrise diameetriga väiksemad asteroidid võivad sisaldada näiteks 10 korda rohkem plaatina grupi elemente kui Maal,“ toob ta näite. Just sellisteks loovateks lahendusteks soovibki Jan-Erik ettevalmistust saada. „Kui vähegi võimalik, siis ma sooviksin tulevikus ise kaasa aidata sellistele projektidele.“

Innovatiivne tehnoloogia on säästliku kaevandamise tulevik

Selleks, et lahendada inimkonna ees seisvaid reaalseid probleeme, on oluline rakendada innovatiivseid tehnoloogiaid. Noore tudengi sõnul ei piirdu kaasaegne mäendus suurte kallurautode ja lõhkamistega, tänapäeval on tegemist kõrgtehnoloogilise tööstusharuga, kus ka IT-oskused on möödapääsmatud.

„Meil oli aines „Mäemasinad“ ülesanne leida ning tutvustada 10 erinevat tulevikutehnoloogiat mäenduses. Esitlustest jäid kõige enam silma infosüsteemid, mis on võimelised eri tehnoloogiate abil looma kaevandusest ühtse mudeli ja näitama kõike, alates karjääri kujust reaalajas ning masinate liikumisest kuni tulevaste ilmastikuoludeni ja kaevetöid mõjutada võivate riketeni maapinnas,“ kirjeldab Jan-Erik kaevanduse planeerimise tulevikutehnoloogiat. Veel toob noormees näite uudsest patareitehnoloogiast, mis töötab tuumareaktsiooni põhimõttel ning on võimeline ilma laadimiseta masinaid elektriga varustama mitukümmend aastat.

„Olen näinud oma silmaga müüontomograafi prototüüpi, mis asub Tartus. See on tulevikutehnoloogia, mis võimaldab kosmiliste kiirte abil näha mitme kilomeetri sügavusele maa alla. Seda on näiteks kasutatud Giza püramiidide analüüsiks, mille tulemusena leiti hulk käike, mida varem polnud avastatud,“ räägib teise kursuse tudeng.

Hetkel on Maa keset väikest jääaega

Tavainimesele ulmelisena tunduvate ideede ja tehnoloogia rakendamiseks tuleb aga esmalt mõista planeedi toimimist. Maa süsteemide tudengid saavad laiapõhjalise arusaama planeedi ajaloost, mis on oluline näiteks kliimamuutuste mõistmisel ja lahenduste leidmisel.

„Ma julgen öelda, et olen keskkonnaprobleemide ja kliimamuutuste teemadel nüüdseks haritum kui suurem osa inimestest. Meie planeet on 4,54 miljardit aastat vana ning selle aja jooksul on nii mõndagi jõudnud kliimaga juhtuda. Tänu geoloogidele, kes on oma elu Maa arengu uurimisele pühendanud, on meil ka üsna hea arusaam kõigest, mis maa peal ja all on juhtunud ning mis seda põhjustanud on.“

Näiteks on Jan-Eriku sõnul tõsi, et hetkel on Maa tegelikult keset väikest jääaega. „Minevikus on kliima tunduvalt soojem olnud. Aga tuleb ka arvestada, et nii kiire temperatuuri tõus kui praegu, on Maa ajaloos pretsedenditu ning tavaliselt võtavad isegi kiired muutused tuhandeid aastaid aega.“  
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta