Riigieelarve proportisoonid on sarnaste valdkondade lõikes tõsiselt paigast ära. Kirikuarhitektuuri toetuseks mõeldud pühakodade programmi eelarve kasvab eelnõu kohaselt 17,84% ja on 660 486 eurot. Sellele lisandub Narva Aleksandri ja Tartu Jaani kiriku otsetoetus 371 026 eurot. Seega on kristlike pühapaikade toetus järgmise aasta eelarves 1 031 512 eurot, mis on looduslikele pühapaikadele ette nähtud toetusest 161 korda suurem. Lisaks näeb eelarve ette Eesti Kirikute Nõukogu 671 072 euro suuruse tegvustoetuse, mis toetab väärtustamise jm "pehmete" tegevuste kaudu samuti kirikuid. Maausuliste ühendusi riigieelarve ei toeta ning sealtkaudu puudub ka riigi kaudne tugi looduslikele pühapaikadele. Kui arvestada kirikuhoonete otsetoetuse kõrval ka EKNi toetust, on looduslikele pühapaikadele kavandatud toetus 266 korda väiksem kristlike pühakodade toetusest.

Looduslike pühapaikade hoidmiseks pole riik pikka aega vahendeid eraldanud, mistõttu on suur osa neist otseses hävimisohus. 2008. aastal käivitatud riikliku pühapaikade arengukava vajadustest on riik seni rahastanud 16%.

Maavalla koda on seisukohal, et riigieelarve eelnõu ei kajasta pühapaikade küsimuses ühiskonna ootusi ning on vastuolus rahvus- ning õigusriigi põhimõtetega. Kahtlemata on kirikute kordategemiseks vaja palju enam raha, kui riigieelarve pakub, kuid see ei õigusta riigi hoolimatust ning sügavalt ebavõrdset käitumist looduslike pühapaikade suhtes. Looduslikud pühapaigad on meie rahva ühine pärand. Õigusriigile kohaselt peab Eesti Vabariik võrdselt tähtsustama erinevat usulist pärandit ning kultuuripärandile suunatud toetuste abil looma võrdsed võimalused oma tavade järgimiseks nii võõrsilt tunud usundite kui ka eesti põlise loodususu ehk maausu järgijatele.

Rahvuskultuuri ja identiteedi jaoks on looduslikud pühapaigad väga olulised ning see kajastub ka ühiskondlikus arvamuses. Tänavu kevadel Faktum-Ariko korraldatud avaliku arvamuse uuringu tulemuste kohaselt peab 70% eestimaalastest looduslike pühapaikade kaitsmist oluliseks või väga oluliseks. Toetus on ühtlane kõigis vanuse- ja haridustaseme rühmades ning ulatub isegi venekeelse elanikkonna seas üle 60%. Looduslike pühapaikade kaitsmist peavad oluliseks ka erinevate usundite pooldjad: budismi eelistajad 93%, maausu eelistajad 92%, luterluse eelistajad 79%, katoliikluse eelistajd 72%, õigeusu eelistajad 65%.