- Bioneeri uudised
- 15. aprill 2008
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Seda tööd ajendas tegema Inglismaal Southamptoni ülikoolis tehtud uuring, mille järgi maiustustes kasutatav tartrasiin (E102), kinoliinkollane (E104), päikeseloojangukollane, oranžkollane S (E110), asorubiin (E122), erkpunane 4R (E124) ja võlupunane AC (E12) suurendavad lastel hüperaktiivsust ning vähendavad keskendumis- ja õpivõimet.
«Meie töö eesmärk on pöörduda tootjate poole ettepanekuga lõpetada nimetatud toiduvärvide kasutamine. Neid aineid pole maiustustes vaja, sest need annavad tootele vaid välimuse, » kinnitas Tartu tarbijanõustamis- ja infokeskuse juhataja Tiiu Müürsepp Postimehele.
Toidu välimus otsustab muidugi palju, kuid kas selle nimel on mõtet seada ohtu enda või oma laste tervis. Kui ohtlik või ohutu see toidukosmeetika ikkagi on?
«Sünteetilised toiduvärvid on toksikoloogiline probleem, need on kõigist toidulisanditest kõige kahtlasemad. Erinevat tüüpi toidulisanditest põhjustavad just toiduvärvid kõige rohkem toksikoloogilisi probleeme,» ütles Eesti Maaülikooli dotsent, toidutoksikoloog Tõnu Püssa.
Postimees andis lugejatele ülevaate ka kahtluse alla seatud toiduvärvide mõjust inimtervisele.
Tartrasiini (E102) kasutamine toiduvärvina on näiteks Norras ja Austrias keelatud ning Püssa arvates võiks ka Eestis selline keeld olla. Tartrasiin põhjustab allergilisi reaktsioone astmaatikutel ja inimestel, kellel on ka aspiriinitalumatus, aga ka migreeni, nohu, ähmastunud nägemist ja sügelust. Koos palju kasutatava toidulisandi bensoehappega tekitab tartrasiin aga lastel tõesti hüperaktiivsust, ärrituvust, keskendumishäireid ja õpiraskusi.
Allergilisi ülitundlikkusreaktsioone võivad põhjustada teisedki asovärvid, nagu näiteks kinoliinkollane, päikeseloojangukollane, asorubiin, erkpunane 4R, võlupunane AC jne.
Postimehe artiklist selgub, et esimesed sünteetilised toiduvärvid olid oma olemuselt tegelikult riidevärvid. Riidevärvid peavad jääma püsivasse seosesse kanga materjalidega. Villa- või siidivärvide puhul ühinevad värvid valkudega ning lina- või puuvillavärvid ühinevad tselluloosiga. Kui süüa sama tüüpi toiduvärvi, siis võib see esmalt kinnituda juba suus ja siis söögitoru, mao ja sooleseina rakuseintel.
Kui toiduvärv blokeerib raku seinad ning takistab toidu imendumist, siis tekibki nii seedehäireid. Õnneks on see kinnitumine enamikul juhtudel siiski pöörduv.
Verre imendudes võivad toiduvärvid põhjusta nii allergilisi ülitundlikkusreaktsioone kui ka omada ka pahaloomulisi kasvajaid tekitavat kantserogeensust.
Ja kindlasti võivad sünteetilised toiduvärvid anda ootamatuid komplekse närvisüsteemi rakumembraanide ja valkudega, häirides närviimpulsi ülekannet ning suurendades ka nn ADHD (attention-deficit hyper-activity disorder) ehk tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse häire tugevnemise tõenäosust lastel. ADHD-ga on meditsiinikirjanduse andmetel tegemist ligi kümnel protsendil lastel.
Viimase ajani ei olnud ühtki vähegi korrektset teadusuuringut toiduvärvide mõjust ADHD-le.
Southamptoni uuring on seda Püssa sõnul teatud määral – suur katsealuste hulk (umbes 300 last vanuses 3–9 aastat), pikkus kuus nädalat, valitud olid just maiustustes ja jookides enimkasutatavad toiduvärvid.
Katse tulemus: uurijad järeldasid, et sünteetilised toiduvärvid suurendavad laste hüperaktiivsust kuni 9-aastasteni välja.
Katse põhipuudus oli aga asjaolu, et lastele anti viie uuritava kahtlusaluse aine kaht segu, milles mõlemas sisaldus kolm ühist ainet, sh naatriumben-soaat. Nii ei saa otsustada, kui tugevasti üks või teine konkreetne värvaine toimis ja pole välistatud ka summaarse toime võimendumine, näiteks seoses just naatriumbensoaadiga.
«Southamptoni katse ei toonud välja midagi päris uut, kuid selle tulemused valasid toiduvärvide toksilisuse vaidlustele õli tulle,» märkis Püssa.
Briti toiduohutuse amet (UK FSA) kuulutas, et Euroopas tuleb Southamptoni katses uuritud toiduvärvide kasutamine lõpetada. Tõsi – mitte paugupealt, sest see oleks maiustustetööstusele hukutav. FSA loodab tootjate vabatahtlikule loobumisele. Müürsepp kinnitas, et just tarbijate nõudmisel on nii Inglismaal kui ka Taanis osa maiustusetootjaid kahjulikest toiduvärvidest loobunud.
Vabatahtlikud tarbijakaitsjad leidsid Tartu poodidest ka toiduvärvideta maiustusi. Näiteks Haribo Kuldkaru kummikommid, Chupa Chupsi Crazy Dipsi pulgakomm, Katjesi toodeted, Faseri tooted, mitmed Kalevi maiustused, Cappy Ice Fruiti mahlajook ja Mõmmi limonaad on sünteetilistest värvainetest priid.
Aga kas siis osta lapsele värvilisi komme või ei? «Mõni sünteetilisi toiduvärve sisaldav komm või pudel sellist mahla ei tähenda toksikoloogilises, eriti hüperaktiivsuse mõttes midagi,» rahustas Püssa. «90 protsendil lastel pole kalduvust tähelepanematusele ja hüperaktiivsusele.»
Toiduvärvide teave
• Tartu tarbijanõustamis- ja infokeskus ootab teavet maiustustes ja karastusjookides olevate toiduvärvide E102, E104, E110, E122, E124 ja E129 kohta.
• Teave nende toiduvärvidega toiduainete ning nende tootjate või maaletoojate kohta saab edastada telefonidel 747 5543 ja 5599 3741 ning meilitsi tartutarbija@mail.ee.
• Teavet toidutoksikoloogia kohta saab Tõnu Püssa raamatutest «Principles of food Toxicology» ja «Toidutoksikoloogia», mida võib laenata maaülikooli raamatukogust.
Artikli autor on Vilja Kohler Tartu Postimehest
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
