Mahedate toiduainete eelistamine sai Euroopas hoo sisse 1970-ndail ning ökotoidu austajaid on järjest juurde tulnud. Suurima maheviljeluse osatähtsusega riigid Euroopas on Austria, Šveits, Itaalia, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Soome. Endisest Idablokist on edukaim Tšehhi Vabariik. Eesti mahetootjad kasvatavad peamiselt juur- ja puuvilja ning ravimtaimi.

Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (k.a talude kontrollimine) 1989. aastal Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, 1999. aastast on kasutusel riiklik mahemärk. Kiirem mahepõllumajanduse areng algaski 1999. aastal, millest alates on nii tootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala kasvanud suhteliselt kiires tempos.

Kõiki tootjaid kontrollitakse vähemalt kord aastas. Põhjalikumalt kontrollitakse ettevõtteid, kus tegeldakse nii mahe- kui ka tavapõllumajandusega. Mahepõllumajanduse nõuetele vastavust jälgitakse põhjalikult nii tootmise, töötlemise kui ka turustamise puhul. Töötlemise ja sisseveo puhul on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduamet ning toitlustamise ja jaekaubandusettevõtete puhul Tervisekaitseinspektsioon.

Eestis sätestati termin "mahepõllumajandus" 1997. aastal vastu võetud Mahepõllumajanduse seadusega. Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös.

Hetkel on mahepõllumajanduslikult majandatav maa ja maheturg Eestis kiire kasvu faasis. Sama tendents valitseb ka mujal maailmas.

Eesti riiklikku märki "ÖKO" või vastavat Euroopa Liidu märki kandvad saadused on valmistatud mahepõllumajandusele üleminekuaja (kaks või kolm aastat) läbinud maadel või pärinevad üleminekuaja läbinud loomadelt. Töödeldud mahetoidus pärineb vähemalt 95% mahepõllumajandusest.

Sõna “mahe” on ka juriidiliselt defineeritud. Euroopa Liidus reguleerib mahetootmist Euroopa toidudirektiiv 2091/92. Õigusaktidega kindlustatakse, et märgistatud mahetooted oleksid tõepoolest kvaliteetsed ja puhtad.

Riik on mahetootjaid rahaliselt toetanud alates 2000. aastast, mil põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames hakati maksma mahepõllumajandustoetust. Sellest aastast makstakse toetust 5-aastaste lepingute alusel, toetussummast 80%  tuleb EList.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta