Bioneeri portaali Taani korrespondent Kerli Kant Hvass arutleb mahetoidu pealetungi üle Taanis. Kerli Kant Hvass omab Aalborgi Ülikooli (Taani) magistrikraadi rahvusvahelises ärijuhtimises ning on keskkonna ja säästva tarbimise valdkonnas omandanud teadmisi ja kogemusi alates aastast 2000. Muuhulgas on Kerli töötanud selliste organisatsioonide ja isikute heaks nagu WWF/Nordic Partnership (Taani), Business Alliance for Local Living Economies (San Francisco), Berkeley Ecology Center (USA), Eesti Roheline Liikumine, Uuskasutuskeskus ja moekunstnik Reet Aus.

Mahetoidu läbimurre Põhjamaades hakkab minevikku jääma. Juba ammu on tervislikku ja puhast toitu austavatel tarbijatel võimalik oma toidulauda mahetoiduga katta. Need ajad, kus mahetoit pisikeste ökopoodide riiulitel oma pühendunud ostjat ootas on samuti möödas. Nõudlus on tugevasti kasvanud, tootjad on oma tootmispraktikaid arendanud, paranenud on toodete kättesaadavus ning pakend. Ka on hind nõudluse kasvu tulemusena harmoniseerunud tavatoodete hindadega. Mahetoit on saanud argipäevaks paljudes peredes ning trend liigub edasi asutustesse ja avalikesse söögikohtadesse.

Taani päevaleht Nyhedsavisen kirjutab, et mitmed Taani asutuste sööklad on hakanud oma töötajatele mahetoitu serveerima. Asutuste sööklates lõunatamine on Taanis väga populaarne. Toit on sööklates suhteliselt odav, sest tööandja kompenseerib seda omalt poolt ning söökla menüüd on mitmekesised, pakkudes pea alati laialdast salativalikut ning rootsi laua stiilis külmi ja sooje roogasid. Kui varem sattus menüüdesse mahetoit suht juhuslikult, siis nüüd on sööklate valikud juba teadlikumad.

Esmapilgul võib tunduda, et mahetoidu pakkumine lööb tasakaalust välja söökla eelarve ning tõstab ka toitude hindu. Tegelikkuses ei ole olukord sugugi nii halb. Mahetoidule üleminekuks on spetsialiste sõnul kaks moodust. Esimese puhul jääb söökla menüü samaks, kuid tavatoiduained vahetatakse mahetoidu vastu. Praktika näitab, et sellisel juhul tõuseb serveeritava toidu hind 25-50%.  Teine ja odavam viis on kogu menüü ülevaatamine, kohandamine ja hoolikas planeerimine. See tähendab, et toidu valmistamisel kasutatakse võimalikult palju hooajalisi toiduaineid, piiratakse sortimenti ning selgitatakse välja, kas mõne toidu puhul ei oleks odavam ja praktilisem see kohapeal ise valmistada (näiteks maheleib ja sai). See lähenemine eeldab söökla juhtkonna tugevat motivatsiooni ja senisest teistmoodi ja loomingulisemat lähenemist.

Nyhedsaviseni põhjal on sellisele praktikale üle läinud näiteks ATP pensionifondi söökla. ATP söökla juhataja Helge Heilskov Kristenseni sõnade kohaselt on tema poolt juhitav söökla pakkunud igapäevaselt mahetoitu ettevõtte 800-le töötajale alates eelmise aasta novembrist. Toidu hinda on see muutus tõstnud 10-15% ja osad toidud on menüüst välja võetud. Kui varem oli tavaliseks toiduks lihatükk lisandiga, siis nüüd on menüüs roogasid, kus liha on integreeritud toitu muul moel (näiteks vormiroad jms.) ning see omakorda võimaldab liha kogust vähendada. Samuti kasutavad nad nüüdsest oma toitudes rohkem juur- ja puuvilju, mis haakub hästi ka üleüldise toitumise trendiga kliimasoojenemise valguses – vähem liha (vähem CO2 väljalaset) ning rohkem juur- ja puuvilju.

Ka töötajad on muutustega rahul. Nende sõnul on see hea tunne, kui lõunaks saab puhast, ilma kemikaalide ja lisaaineteta toitaineterikast toitu. Lisaks on sellel positiivne mõju ühiskondlikul tasandil, sest mahetoidu nõudluse kasv motiveerib põllumehi ja suunab toiduainete tootjaid ja töötlejaid tegutsema õiges suunas.

Kuigi tööandjale võib see tähendada väikest kulude kasvu, suhtuvad ka nemad sellesse positiivselt, seda eriti olukorras, kus tööjõupuudus on suur ning häid töötajaid hoitakse kinni kümne küünega. On lootus, et see trend aina kasvab, millest lõppkokkuvõttes võidavad ju kõik osapooled –  rahuloleva kaadriga tööandja, terve ja rahulolev töötaja ning motiveeritud mahetalunik.