Eile Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist  ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.

Sirli Pehme. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme.

Merit Mikk. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

„Mahetoodete turg kasvab üle maailma jätkuvalt ka majanduslikult keerulistel aegadel. Inimesed, kes on juba mahetoitu tarbima hakanud, ei loobu sellest kergekäeliselt. Pigem soovitakse toidukorvi järjest suuremat valikut mahetooteid,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Ka Eestis suureneb huvi mahetoidu vastu kiiresti. Peamiseks põhjuseks on tervis – üha rohkem on teadlikke tarbijaid, kes hindavad puhast ja tervislikku toitu, aga samas ka neid, kellele näiteks allergiate tõttu tavatooted lihtsalt ei sobi.“

Kukekese restoranis pakuti ka Anni Arro tehtud mahetoidu suupisteid. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee..

Merit Miku sõnul kasvas maailma suurimal maheturul (USA) mahetoodete müügikäive 2010. aastal 8% , samas kui tavatoidu müük kasvas vaid 1%. Ka enamikes Euroopa riikides kasvas mahetoidu müügikäive, nt Belgias 20%, Rootsis 13%. Ka 2011. aasta esimesel poolel jätkus mahetoidu turu kasv, nt Saksamaal 8% ja Hollandis 29%. „Euroopa suurim mahetoidu turg on Saksamaal. Kõige suurem mahetoidu turuosa toiduturust on aga Austrias (8%), Taanis (7%), Šveitsis ja Rootsis. Mõnede tootegruppide osas on mahetoidu osa juba märkimisväärne, nt Taanis müüdavast joogipiimast on peaaegu kolmandik mahe“, rääkis Merit Mikk.

Nastja Pertšjonok. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

MTÜ Ethical Links juhatuse liige ja GMO-vaba Eesti endine koordinaator Nastja Pertšjonok rääkis, et geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamine toob kaasa mitmeid ohte. „Resistentsed umbrohud ja kahjurid, kas me ikka tahame neid? Rääkimata võimalikest GM toidu mõjudest inimeste ja loomade tervisele, mille kohta keegi ei tea midagi, sest pikaajalised põhjalikud uuringud puuduvad,“ ütles Nastja Pertšjonok. „Peamised geneetiliselt muundatud kultuurid maailmas on soja, puuvill ja mais. Neist soja esineb kõikvõimalikes igapäevastes toidutoodetes, samuti põhineb tavaloomakasvatus geneetiliselt muundatud soja sisaldaval jõusöödal. See tähendab, et tavatoitu süües ei ole meil võimalik kunagi kindel olla, kas ja kui palju on selles kasutatud GM kultuure,“ lisas Nastja Pertšjonok.

Kukekese restoranis pakuti ka Anni Arro tehtud mahetoidu suupisteid. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta