Proua Pech on maia põlisrahva hulgast pärit lihtne maanaine, kes tegeleb mesilaste pidamisega. Tema loodud liikumine peatas Monsanto geneetiliselt muundatud sojaoa kasvatamise Mehhiko seitsmes piirkonnas. Oma keskkonnakaitse-alase töö eest sai ta 2020. aastal Goldmani preemia, nn „keskkonnakaitse Nobeli“ Põhja-Ameerikas.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- Tõlge: Lea Kreinin, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 4. detsember 2020
- Foto: Leydy Pech Martín/Via México Desconocido
Proua Pechi soontes voolab iidne maiade veri. 55-aastane naise päevad on täidetud oma mesilaste eest hoolitsemise ning oma maa ja põlisrahva õiguste kaitsmisega. Tema töö on aidanud peatada projekti, mis oli põlisrahvale ja tema maale kahjulik, mis saastas loodust ja tappis mesilasi.
Pech kasvatab maiade traditsioonilisi Melipona mesilasi (Melipona beecheii) ning propageerib oma kogukonnas säästlikku põllupidamist. Ta on ainult naistest koosneva mahepõllunduse kooperatiivi Koolel-Kaab („Mesilastega töötavad naised“) liige. See kooperatiiv töötab alates 1995. aastast ning kogu nende toodang tuleb mesindusest. Kuid kohalikele inimestele on mesi rohkem kui eluks vajalik sissetulek – see on ka nende kultuuripärand ja elustiil.
2000. aastal hakkas Monsanto Mehhikos katseliselt kasvatama geneetiliselt muundatud sojaube. Seda programmi toetas ka valitsus. Neil sojaubadel on kõrge taluvus taimemürkide (näiteks Roundup’i) suhtes. Roundup’i põhiline toimeaine on glüfosaat, vähki tekitav mürk, mida on seostatud ka loote väärarengute ja raseduse katkemisega.
Mehhiko valitsus andis Monsantole loa seitsmes maapiirkonnas transgeensete sojaubade kasvatamiseks ilma kohaliku elanikkonnaga konsulteerimata. Varsti sai selgeks, et see otsus rikkus kohaliku meesaagi, seades sellega ohtu ka põlisrahva kogukonna toidu, keskkonna ja elatusallikad.
2012. aasta juunis kutsus proua Pech kokku mesinikud, kohalikud mittetulundusühingud ja keskkonna-aktivistid koalitsiooni Sin Transgenicos. Nad esitasid Mehhiko valitsuse vastu hagi, et lõpetada transgeensete sojaubade kasvatus. Hagi põhines faktil, et ilma kohaliku põlisrahvaga konsulteerimata oli valitsuse tegevus seadusevastane. Pech pöördus ka teadlaste poole abipalvega aidata dokumenteerida GM sojaoa kasvatamise mõju keskkonnale ja elanikkonnale. Uuringute tulemusena leiti kohalikust meest soja õietolmu ning kohaliku elanikkonna joogiveest ja uriinist taimemürkide jääke.
Neile andmetele tuginedes algatasid Pech ja maiade koalitsioon kampaaniat kohalike kogukondade ja valitsusametnike harimiseks transgeensete organismide negatiivse mõju osas. Nad korraldasid infovahetuse õpitubasid aktivistidele ja organisatsioonidele, avaldasid palvekirju ja organiseerisid seitsmes maiade keskuses Yucatáni poolsaarel samaaegselt proteste, millel osales kokku umbes 2000 inimest.
2015. aasta novembris otsustas Mehhiko ülemkohus, vastuseks koalitsiooni kohtuhagile ühehäälselt, et valitsus peab enne transgeensete taimede kasvatamise alustamist konsulteerima kohaliku elanikkonnaga. See kohtuotsus tühistas Monsantole antud load ning keelas transgeensete sojaubade kasvatamise Campeches ja Yukatanis. 2017. aastal tühistati Monsanto luba kõigis seitsmes piirkonnas. See oli esimene kord, mil Mehhikos võeti kasutusele riiklikud meetmed keskkonna ja kohaliku kogukonna kaitsmiseks GM sortide eest.
Mehhiko ülemkohus otsustas, et valitsus rikkus maiade konstitutsioonilisi õigusi, jättes sojaubade kasvatamise osas nendega konsulteerimata. Sellest hoolimata jätkub illegaalne sojaubade kasvatamine ning see kohtuasi ei ole täielikult lõppenud. Maiade töö oma õiguste ja keskkonna kaitsel jätkub.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta