Mairi Jüriska töötab sihtasutuse Terve Eesti juhina ja panustab igapäevaselt Eesti elu edendamisesse läbi sotsiaalse ettevõtluse. Bioneeri toimetaja Katrin Lipp küsis Mairilt, kuidas temast sai sotsiaalne ettevõtja ja miks AIDS ning HIV Eestis sedavõrd olulised teemad on.

Kuidas Te sattusite tegelema AIDSi ja HIV teemadega? Miks see teema Teile tähtis on?

Kandideerisin Terve Eesti Sihtasutusse tööle peaasjalikult põhjusel, et mind huvitas sotsiaalse ettevõtte käima lükkamine. Mul puudus varasem kokkupuude HIV ja AIDSi teemadega, kuid mida enam ma selle kohta õppisin, seda huvitavamaks ja tähtsamaks see minu jaoks muutus.

Ainuüksi teadmine, et minu kodumaal, kus elab 1,3 miljonit inimest, kannatab iga sajas immuunpuudulikkuse viiruse all, on ärritav ja ebaõiglane. Samaaegselt kurvaks ja rõõmsaks teeb asjaolu, et HIV on viirus, mis on 100% välditav omaenese käitumisega. Kurvaks, sest ei suuda uskuda, kuidas probleem nii suureks on kasvanud. Rõõmsaks, sest see on üks väheseid ulatuslikke väljakutseid Eestis, mis oma olemuselt on tegelikult täiesti lahendatav. Vaja vaid tegutsemisoskust ja –julgust ning kollektiivset otsust selleks vahendid leida.

Kuidas Teile tundub, kas inimesed tegelikult saavad nakatumise ohtudest aru?

Usun, et on gruppe, kes juba väga hästi aru saavad. Näiteks on märgata olulist nakatumise vähenemise trendi koolinoorte seas, samuti on hakanud tulemusi tooma süstlavahetusprogrammid.

Grupid, kes täna ilmselt väga ei oska oma ohte hinnata, on nõukogude ajal üles kasvanud ja koolis käinud seksuaalselt aktiivsed inimesed. Selleks on täiesti tavalised inimesed vanuses 30-50, kes lihtsalt ei teagi sellist ohtu oma seksuaalkäitumises märgata. Samuti on suur vahe, mida inimene teab ja kuidas ta reaalses olukorras käitub. Kirehoos tihti ei hoolita riskidest.

Milline on Eestis AIDSi haigete ja HIV nakkusekandjate osas olukord? Kas jutud epideemiast on tõsi või pigem üle pingutatud?

Eestis on kontsentreeritud HIV epideemia alates aastast 2001. See tähendab seda, et viiruse levik on ebanormaalselt kõrge riskirühmade seas, kelleks on peamiselt süstivad uimastisõltlased ja prostitutsiooni kaasatud. Riskirühmaks loetakse ka meestega seksivaid mehi ja koolinoori. See on fakt, mitte mingi kole väljamõeldis.

Samuti on fakt, et Eesti on endiselt Euroopa kõige ulatuslikuma HIV levikuga riik. Olukord on hetkel selline, et märgata on stabiilset langust uute juhtude seas – kui viimastel aastatel nakatus keskmiselt 2 inimest päevas, siis aastal 2009 nakatub keskmiselt 1 inimene päevas. Oluline risk on aga praegune riigi sotsiaalmajanduslik keskkond, mis võib numbrid uuesti üles viia. Viimane uute juhtude märgatav tõus oli Eestis samuti pärast majanduskriisi. Et seda vältida on ülioluline säilitada ennetustegevuse maht, eriti tähtis on süstlavahetusteenuste säilitamine, kuna majanduskriisi tingimustes on narkomaania probleem alati süvenev.

Kes on HIVi nakatumise suurim riskigrupp?

Meist igaüks võib nakatuda, kui meil tuleb ette kondoomita seksimist või süstalde jagamist süstimisel. Samuti võib viiruse saada imik oma HIV positiivselt emalt sünnituse või imetamise käigus. Oluline on ka teada, et seksuaalsel teel nakatuvad naised kergemini kui mehed. Kui rääkida statistikast, siis nakatub praegu enim vanusegrupp 20 kuni 34.

Kui vara peaks hakkama lastele HIVst rääkima? On see kooli, vanemate või meedia teema?

Laps õpib uusi asju nii koolis, kodus, sõprade keskel kui ka meediast. HIV-teemadel oleks oluline rääkida kõigis nimetatud gruppides.

Kodu on aga see koht, kus kujunevad lapse peamised väärtused ja hoiakud tema enda ja teda ümbritseva maailma suhtes. Lapsevanem peaks kindlasti mõtlema selle peale, kust tema laps olulise info HIVst ja ka teistest suguelu puudutavatest asjaoludest saab ning kandma hoolt, et korrektne info kindlasti lapseni jõuaks. Kui lapsevanema suhe on oma lapsega lähedane ja usalduslik võiks lapsega ise teema üles võtta. Mida varem, seda parem, aga kindlasti enne 13-14 eluaastat. Olenevalt vanusest võib viia lapseni erinevat infot HIV kohta, ei pea 4-aastasele kohe seksist rääkima. Kui laps on aga juba teismeeas ja sobivat hetke on raske leida, siis tasub tuua koju materjale sel teemal ja kindlasti küsida klassijuhatajalt, mida ja kuidas on koolis neil teemadel räägitud. Rohkem infot ja abi sel teemal saab Terve Eesti Sihtasutuse poole pöördudes.  

Kuidas HIVi ja AIDSi kohta rohkem teada saada?

Kõige suurem infoallikas on internet. Väga informatiivne on koduleht www.hiv.ee, samuti tasub otsida infot www.tai.ee, www.amor.ee, www.terve-eesti.ee, www.ehpv.ee.

Kõige tõhusam aga on saada infot mõnelt koolituselt või seminarilt, kus saab võtta aega, et enda jaoks see teema läbi mõelda. See on ka oluline osa Terve Eesti SA tööst. Viime töökohtades ja ka lapsevanematele läbi HIV/AIDSi-teemalisi koolitusi, kus räägime Eesti olukorrast, levikuteedest, enese ja oma pere riskide hindamisest. Samuti sellest, kuidas elada koos HIV positiivsete inimestega ja rääkida neil teemadel oma partneri ja lastega. 

Mida kujutab endast koalitsoon Ettevõtted HIV vastu?

Ettevõtted HIV vastu on Eesti 5 maineka ettevõtte algatus eesmärgiga tuua tööandjad aktiivse osalisena HIV ennetusse. Nüüdseks üheksat organisatsiooni ühendav initsiatiiv soovib kujundada Eesti tööealise elanikkonna hoiakuid ja käitumist HIV teemal, osaledes laiemale avalikkusele suunatud ennetustegevuste väljatöötamisel ja elluviimisel. Selleks annavad liikmesettevõtted kasutada oma infokanaleid, töötajaid, oskusi, tooteid, teenuseid ja rahalisi vahendeid.

HIV probleemile lahenduse leidmine on  neile tähtis, sest nad soovivad, et nende endi töötajad ja lähedased oleksid terved ja et neil ka pikas perspektiivis oleks Eestis hea ja jätkusuutlik keskkond oma põhitegevuseks.

Kas mina reakodanikuna saan midagi ära teha, et olukord Eestis AIDSi ja HIV teemadel paraneks?

Kindlasti saad!

On päris mitu lihtsat asja, mida me saame kõik ära teha, et olukord paraneks:

• Kui Sa ei ole kindel oma staatuses, siis kindlasti mine testima. Eestis ligi pooled ei tea, et nad on HIV positiivsed. Testida saab anonüümsetes kabinettides ja oma perearsti juures.
• Kasuta alati kondoomi, kui Sa ei tea oma partneri HIV staatust.
• Vii end kurssi oluliste faktidega ja räägi neist on lähedastega: laste, partnerite, sõpradega.
• Kui Sinu tuttav, sõber, lähedane on HIV positiivne, toeta teda.
• Kui Sul on võimalik, toeta HIV-ennetustööd.

Mis Teid selle raske töö juures inspireerib?

Inimesed, kellega koos päevi mööda saadan – targad, sihikindlad, tulemuslikud, karismaatilised ja hoolivad inimesed. Teadmine, et kõike saab teha paremaks ja paremini, eriti Eestis.

Kas on midagi, millest Te oma elus või oma töös puudust tunnete?

Andekatest inimestest, kes mõtlevad, mida SAAB teha ja on valmis ka tegutsema.

Neid, kes näevad takistusi või lihtsalt ei viitsi, on liiga palju. Seetõttu käin energiat ja inspiratsiooni aeg-ajalt ka mujalt maailmast ammutamas.

Eesti seisab suurte muutuste lävel. Millised need muutused Teie meelest olema saavad või olla võiksid?

Mina unistan Eestist, kus ma tahan, et minu lapsed üles kasvaksid. Et neil oleks turvaline keskkond, kuhu sündida. Et neil oleks insipreerivaid eeskujusid kodus ja koolis. Et nad saaksid ennast arendada ja teostada valdkondades, mis on neile olulised ja huvitavad. Et nad saaksid kogeda hoolivust ja armastust ja tunneksid, et on õige ka ise seda teistega jagada. Et nad ei peaks valikute tegemisel kunagi kompromisse tegema oma väärtuste suhtes. Et nad saaksid olla uhked oma kodumaa üle, aga tunneks ka huvi muu maailma vastu. Et neil oleks julgust, oskust ja vabadust viia ellu positiivseid muutusi enda ümber ja sees.

Seega muutuma peaks mida, kes ja kus õpetab. Koolist peaks saama õppiv organisatsioon, õpetajatest mentorid ja lastevanematest eeskujud. Kavatsen kindlasti ka ise olla osa sellest muutusest.

Milline on Teie meelest hea elu?

Nagu Forrest Gump omanimelises filmis ütles: „Life is like a box of chocolates. You never know what you get.“ Mulle meeldib šokolaad. Elu ongi hea koos kõikide oma vooruste ja pahedega. Elada on hea, kui selle tajumiseni jõuda.

Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta