Oandu lähedal metsas Reintalite pere õues olin harv külaline. See, kes otsib saunalõhna või tagakambrit ja ikka veel leituga rahule alati ei jää.
- Marek Vahula lood
- 27. oktoober 2023
Maja taga metsatukas otsisin ma ka. Viupesa haaval jättis mind lõpuks otsituga rahule. Majast viupesani oli pea täpselt sada meetrit. Nii lähedal pole ma veel inimmajale ühtegi viupesa leidnud.
Tarekese elanikud ise said viupesa jutust targemaks küll. Ja nad olid õhtul õnnelikud koos minuga kui neile avastusest rääkisin.
Üks viupesa ja inimmaja ei ole tavaliselt lähedased sõbrad. Seal metsas nad seda olid. See sai ka tarkuste kausta kirja pandud otsast lõpuni.
Hiljem viupesa elanikele mõeldes mõtisklesin ikka ja jälle selle üle ja jõudsin samade mõtete juurde, mis mind sinna metsataresse viisid.
Ju siis lahke ja sõbralik pererahvas ning mõnusalt vaikne maanurk olid need, mis mind sinna viisid ja tegid sedasama viupaari hingeski.
Et viu-uurija ja viude mõtted vahel kokku lähevad, seda olen varemgi kogenud, seekord siis tegin seda jälle ja õnne ka alati üksinda ilmast ei leia. Ikka on vaja kedagi endale appi ja sel korral tuli mulle appi üks majatagune viupaar.
Tepelvälja, 1993.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
