Margus Ess on Jõgeva alevikus elav mees, kes tunneb huvi jätkusuutliku ning arenguvõimalusi pakkuva elu vastu. Margus on tuntud ka kui permakultuuri idee eestvedaja Eestis. Bioneer uuris, mida permakultuur endast kujutab.

Mis on permakultuur? Mis vahe on permakultuuril ja niisama eramaal söögitaimede kasvatamisel?

Permakultuur on eelkõige süsteem, kus kasutatakse võimalusi, mida loodus pakub ning luuakse eeldusi erinevate süsteemide üksteist täiendavaks kooseksisteerimiseks. Kitsamas mõttes võib permakultuuri mõista kui väga erinevatest taimedest ning inimesele kasulikest loomadest ja lindudest koosnevat integreeritud süsteemi, mille eesmärgiks on kasvatada meie igapäevast toitu. Laiemas mõttes võimaldab see luua teadlikult kujundatud maa-alasid, mis annavad lisaks toidule veel ka ehitusmaterjale, kiutaimi ja energiat ning kus looduslike ökosüsteemide jäljendamine annab sellele süsteemile väga hea energiakasutuse efektiivsuse. Ehk panustades planeerimisfaasi on võimalik olla vähem aktiivne tegutsemistasandil.

Kuidas Te permakultuuri enda jaoks avastasite?

Nagu kõik toredad asjad, nii ka permakultuur leidis mind ise.  Elu viis kokku inimestega, kes sellega juba varem teadlikult tegelesid ning meie viljakas koostöö selles osas jätkub ning areneb.

Kas permakultuur on kõigile jõukohane?

Permakultuur on jõukohane igaühele, kes esitab endale aeg-ajalt küsimuse – miks ma ühte või teist asja teen? Planeerides isetoimivat ala on võimalik alustada ka ühe peenraga ja oskuste, kogemuste kasvades võtta ette suuremad alad ning keerukamad süsteemid.  Samuti saab ühineda teiste otsiva vaimuga inimestega ja koos luua juba suuremaid isetoimivaid süsteeme, mis võivad hõlmata terveid külasid, aga miks mitte ka linnu.

Miks peaks tänapäeva inimene üldse taimekasvatusele mõtlema?

Tänapäeva inimesel on täiesti võimalik elada oma elu nii, et ta ei peaks kordagi mõtlema, kuidas kasvatatakse see toit, mis jõuab tema toidulauale. Inimene, kelle igapäevatööks ei ole taimekasvatus, võiks tunda omas aias või põllul taimede kasvatamise vastu huvi siis, kui ta järgnevale kolmele küsimusele vastab - ei ja neljandale - ja.

  1. Kas meie igapäevane toit on parim?

  2. Kas selle toidu tootmiseks kasutatav tehnoloogia on täiuslik?

  3. Kas meie elustiil pikemas perspektiivis on jätkusuutlik?

  4. Kas mõtestatud lähenemise kaudu oleks võimalik anda oma panus asjade parandamiseks?

Te tegelete ka Vanaveski kultuuriseltsiga Jõgevamaal. Millisid inimesi Vanaveski kultuuriselts ühendab? Mida Vanaveski kultuuriselts teeb?

Kultuuriselt Vanaveski ühendab endas inimesi, kes huvituvad enese arenemisest ning on valmis looma arengueeldusi ka teistele. Me oleme päris palju panustanud meeskonna loomisesse, pidades seda esmaseks ja oluliseks, mille järel on võimalik tegevustega alustada.

Hetkel on meil päris palju väikseid tegusaid meeskondi, keda ühendab mingi konkreetne huvi. Meie liikmed on üldjuhul oma igapäevaelus hoopis mingil muul alal tegevad ning Vanaveski pakub neile võimaluse tegeleda asjadega, mis pakuvad huvi ning arendavad.

Peaaegu kogu meie tegevus põhineb vabatahtlikul tööl. Sedasi edeneb eelkõige kohalik elu – näitering, naiste aeroobika, jooga, erinevad tegevused noortele, talgud, fotonäitused, erinevad üritused, millest paljud on muutunud traditsiooniks.

Meie tegevus on liikunud ka kodukohast kaugemale ning täiskasvanute hariduse ja ökoelu osas on käivitumas meie esimene europrojekt. Grundtvigi programmi raames on algamas koostöö Prantsusmaa, Austria, Rumeenia ja Belgiaga, et vahetada kogemusi ning anda oma panus säästvasse arengusse. See teema on meile oluline ning oleme tegelenud sellega juba viis aastat.

Meie tegemistest lähemalt on võimalik lugeda www.vanaveski.ee

Kui tähtis on Teie jaoks kogukonna hoidmine? Milline on Teie meelest ideaalne elukeskkond?

Kogukond on tähtis igaühele, kes ei arva, et saab üksinda maailmas kõige paremini hakkama. Koos millegi tegemine on nagu test, mis näitab, kuidas ollakse valmis aksepteerima teiste seisukohti, seejuures iseendaks jäädes. Sageli on nii, et eesmärk on üks aga nägemusi selleni jõudmiseks palju ning see raskendab eesmärgile jõudmist. Seetõttu oleme püüdnud leida seda, mis ühendab ning jätnud tahaplaanile selle, mis eraldab.

Ideaalne elukeskkond on selline, kus inimene tunneb ennast hästi ning avaldub temas peituv potentsiaal. Kõige tähtsamad on ikka inimesed, kellega kokku puutume, sest kõike muud saab muuta ja kohandada vastavalt vajadusele.

Mis on Teie jaoks hea ja terviklik elu?

Hea on elu ilmselt siis, kui see pakub rahuldust ilma teiste elu-olu segamata. See on elu, kus erinevad killud annavad kokku terviku. See on elu, mis pakub võimalusi arenguks. See on elu, kus neid võimalusi ka kasutatakse.

Millised on Teie plaanid tuleviku osas? Kas Teil on mõni unistus, mis ootab ellu viimist?

Kavas on jätkata seda, mis on alustatud. Lõpetada tegevused, millel pikemas perspektiivis pole erilist tähendust ning keskenduda nendele tegevustele, millel on tähendus nii täna kui ka tulevikus. Unistuseks on õppida paremini vahet tegema ajutise ja jäädava vahel.

Margus Ess - Seemnekasvatuse agronoom ja permakultuuri pooldaja

Intervjuu on tehtud Terve Elu kalender 2010 jaoks.

Sarnased artiklid