Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv (MSRD) näeb ette, et liikmesriigid võtavad tarvitusele abinõud, millega säilitatakse või saavutatakse hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, teatas Keskkonnaministeerium.

Laevade põhjustatud merereostuse vältimise direktiivi eesmärk on ühtlustada füüsiliste ja juriidiliste isikute toimepandud, laevadelt pärineva reostusega seotud õigusrikkumiste koosseise ning isikute vastutuse ulatust. Eesti võtab need direktiivid üle veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

MSRD kehtivusala hõlmab kogu Eesti Vabariigi mereala, seejuures tuleb arvesse võtta Eesti merealalt lähtuvat piiriülest mõju Läänemerele tervikuna ja teiste riikide merekeskkonnale.

Käesoleva eelnõuga tagatakse, et õigusrikkumiste eest kohaldatavad väärteokaristused on piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ning hoiatavad.

Sadamaseadus reguleerib muuhulgas avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (nt sadamate) ehitamist. Eelnõu muudatusega hakkab selliste ehitiste rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade taotluste menetlemine ja vee erikasutusloa andmine kuuluma Keskkonnaameti pädevusse.

Maavara kaevandamise käigus tekivad muutuva suuruse ja kaldajoonega väikeveekogud. Selliste veekogude kaldal ei ole ranna ja kalda piiranguvööndi piirangute rakendamine looduskaitseliselt vajalik. Pärast kaevandamist tuleb maa korrastamise käigus korrastada ka tekkinud veekogud, misjärel on ranna ja kalda piiranguvööndi kitsenduste rakendamine taas vajalik. Looduskaitseseaduse muutmise eesmärk ongi luua maavarade kaevandamise keelu erisus kaevandamisel tekkinud tehisveekogu kaldal seni, kuni kaevandamine on lõppenud ja kaevandamisega rikutud maa nõuetekohaselt korrastatud.