Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eesmärgiks on üle võtta kaks Euroopa Liidu direktiivi: merestrateegia direktiiv ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise direktiiv.

Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv (MSRD) näeb ette, et liikmesriigid võtavad tarvitusele abinõud, millega säilitatakse või saavutatakse hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund. Direktiivi kohaselt on mereala keskkonnaseisund hea, kui see võimaldab merd jätkusuutlikult kasutada seda võimalikult vähe kahjustades.

Eesti mereala hetkeseisund ja sellest tulenevad hea seisundi säilitamise või saavutamise tingimused määratakse täiendavate uuringute käigus. Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks vajalikud meetmed määratakse Eesti mereala jaoks koostatavas strateegias.

Laevade põhjustatud merereostuse direktiivi ülevõtmisega tagatakse, et õigusrikkumiste eest kohaldatavad väärteokaristused on piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ning hoiatavad.

Veeseaduse muudatuse kohaselt jääb Keskkonnaministeeriumi pädevusse üksnes kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide merre ning piiriveekogudest Peipsi ja Pihkva järve rajamise vee erikasutusloa taotluse menetlemine.

Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste all mõistetakse tuuleparkide ja tehissaarte ehitamist merre ning meres asuvatest maardlatest liiva kaevandamist. Kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (nt sadamate) rajamiseks vee erikasutsloa taotluse menetlemist ning nende lubade andmist jätkab Keskkonnaamet. Enne seaduse muutmist Keskkonnaministeeriumile esitatud ja menetlusse võetud taotlused menetleb lõpuni Keskkonnaministeerium.

Allikas: Keskkonnaministeerium