Järgmisel nädalal toimub Keskkonnaministeeriumis merekeskkonda puudutavate Londoni protokolli ja Helsingi konventsiooni piirkondlik töörühma kohtumine, kus arutatakse merre kaadamise ehk jäätmete tahtliku merre heitmise küsimuste üle.

6.-8. aprillini toimuva ürituse eesmärk on tutvustada Helsingi konventsioonist ning Londoni konventsioonist ja protokollist tulenevaid nõudeid ja nende rakendamist lepingu osalisriikides. Samuti saavad riigid vahetada kogemusi lepingute rakendamise kohta, mis peaks aitama teha järeldusi ja otsuseid lepingunõuete paremaks kohaldamiseks.

„Eestil on käsil ühinemine jäätmete ning muude ainete kaadamisest ehk tahtlikust merreheitmisest põhjustatud merereostuse vältimise protokolliga ehk nn Londoni protokolliga,“ ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agnes Pilv. „Seega on see üritus meile väga olulise tähtsusega, sest saame jagada oma Läänemereäärsete naabritega mere süvendamis- ja kaadamis-alase tegevusega seotud ohjamise, järelevalve ja protokolli rakendamisega seotud kogemusi,“ täpsustas ta. Pilve sõnul tuleb kohtumisel juttu ka Helsingi konventsioonist, mis reguleerib kaadamist Läänemerel.

Lisaks Keskkonnaministeeriumis toimuvale kohtumisele toimub sellele järgneval nädalal ka Londoni konventsiooni ja protokolli 34. teadusgrupi kohtumine, kus jätkatakse Londoni konventsiooni ja selle protokollist tulenevate nõuete teaduslike kriteeriumite arutamisega. Töögrupi kohtumise tulemusena töötatakse välja riikidele juhiseid merre kaadamise keskkonnakaitse alaste normide rakendamiseks.

„Keskkonnaministeeriumis toimuv kohtumine on rakendamiskeskne koos näidetega ja soovitusega hea praktika kohta, teine aga kohtumine, mis konkreetseid nõudeid välja töötab, mida osalisriigid otsustavad täita selleks, et merekeskkonda kaitsta,“ selgitas Pilv.


1972. aastal jõustunud Londoni konventsioon on ülemaailmne kaadamist reguleeriv leping, millega reguleeritakse jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimist. Läänemereäärsetest riikidest on selle osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa.

2006. aastal jõustunud Londoni protokoll kujutab endast tänapäevast kaadamisest põhjustatud merekeskkonna reostamise vältimise regulatsiooni, mis on Londoni konventsioonist põhjalikum. Protokolliosalised on Läänemereäärsetest riikidest Rootsi, Taani, Saksamaa. Lisaks Eestile valmistavad protokolliga ühinemist ette Soome ja Leedu.

Läänemerel reguleerib kaadamist ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ehk Helsingi konventsioon. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal, konventsioon jõustus Eesti suhtes 19. mail 1995.

Allikas: Keskkonnaministeerium