Eesti esimene rahvusvaheline meretuuleenergia konverents “Mere tuuled” tõi 29.-30. oktoobril Hiiumaale kokku 15 oma ala tippeksperti.
- Energeetika
- Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee
- 19. november 2013
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Tuuleenergia klastri korraldataval konverentsil leiti, et tugevate tuultega, kuid teisalt leebe merelise keskkonnaga Läänemeres leidub palju tehniliselt, majanduslikult ja keskkonna tingimustelt sobivaid alasid meretuuleparkide rajamiseks. Nende realiseerimiseks vajame aga riiklikke strateegiaid, selget seadusandlust, merealade ruumist planeerimist ning riikidevahelist koostööd.
Loe ettekandeid
Eesti Tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus selgitas konverentsi avakõnes, et on oluline rääkida nii poolt kui vastuargumentidest, mis on seotud tuuleenergiaga, vaid nii saab teemasse selgust tuua.
"Kui vaid 10% Põhjamerest oleks kaetud tuulikutega toodaks need energiat nii palju, et katta kogu 27 Euroopa Liidu," selgitas Kruus.
ETTEKANNE: Martin Kruus, Läänemere tuuleenergia
"Energiaturu 2020. aasta taastuvenergia eesmärkide täitmisel pakuvad lahendusi statistilised ülekanded, ühised projektid ja ühised toetusskeemid," rääkis konverentsi teises ettekandes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna peaspetsialist Siim Meeliste.
Soome meretuuleenergia probleemidest ja arengusuunadest kõneles klastri Prizztech esindaja Ari Sundelin. Olles suurim meretuuleenergia arengut toetav organisatsioon Soomes on Prizztech koostanud ministeeriumitele erinevaid strateegiaid, kuidas võiks meretuuleenergia ning seeläbi ka tööstus Soomes areneda.
ETTEKANNE: Ari Sundelin, Soome meretuuleenergia
Taani kogemust jagas Hans Christian Sørensen, kes on ettevõtluse arendusega tegelenud 40 aastat. Tema juhtida olid ka Taani suured kogukonna meretuuleparkide – Middelgrundeni, Samsø ja Hvidovre – projektid, mis tänaseks on osutunud väga edukaks. Hans Christian Sørenseni tõi näite Kopenhagenist, kus 8553 osanikku, kellest enamik tavalised linlased, saavad osanikena tuulepargist kasu.
Kristiina Sipelgas Arengufondist rääkis oma ettekandes energiaühistutest, mis idee kohaselt peaksid liitunud kodanikele tooma tulu ja energiasõltumatust.
ETTEKANNE: Kristiina Sipelgas, Energiaühistud Eestis – kas, kes ja kuidas?
Hanila vallavanem Arno Peksar rääkis Hanila valla koostööst tuuleenergiafirmadega, millest võidavad kohalikud elanikud.
LOE BIONEERI ARTIKLIT ARNO PEKSARIST.
Belgia meretuuleparkide mõjust mereelustikule rääkis Robin Brabant Belgia Kuninglikust Loodusteaduste Instituudist.
ETTEKANNE: Robin Brabant, Belgia meretuuleparkide keskkonnamõju seire
Meretuulikute mõjust lindudele rääkis Leif Nilsson Lundi ülikoolist.
ETTEKANNE: Leif Nilsson, Meretuulikute mõju lindudele, Rootsi juhtumiuuring
Meretuuleenergiast Euroopa Liidu vaatenurgast rääkis Anne-Benedicte Genachte Euroopa Tuuleenergia assotsiatsioonist.
ETTEKANNE: Anne-Bénédicte Genachte, Meretuuleenergia Euroopa Liidu vaatenurgast
Hiiu Maavalitsus koos Pärnu Maavalitsusega on esimesed, kes Vabariigi Valitsuse korraldusel on Eestis mereala planeerima asunud. Ettekande pidas Pärnu Maavalitsus, arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.
ETTEKANNE: Tiiu Pärn, Ülevaade Eesti merealade ruumilisest planeerimisest Pärnumaal
Hiiumaa tuulepargi planeeringu koostamise konsultantideks on konsortsium OÜ Artes Terrae, OÜ Alkranel ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, kelle ülesandeks on leida tasakaalustatud lahendus mereala kasutusele erinevate huvigruppide poolt läbi planeeringu ja keskkonnamõjude hindamine protsessi. Ettekande pidas Heiki Kalberg.
ETTEKANNE: Heiki Kalberg, Ülevaade Eesti merealade ruumilisest planeerimisest Hiiumaal
Siim Paist andis ülevaate Nelja Energia aktsiaseltsi poolt planeeritavast Loode-Eesti meretuulepargist. Liis Tikerpuu selgitas ettekandes tuleb tutvustamisele kavandatava Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess.
ETTEKANNE: Siim Paist ja Liis Tikerpuu, Ülevaade meretuulepargi projektist Loode-Eestis
Lauri Ulm rääkis oma ettekandes Liivi lahte planeeritud Eesti Energia meretuulepargist.
ETTEKANNE: Lauri Ulm, Ülevaade meretuulepargi projektist Liivi lahes
ETTEKANNE: Karl Pärn, Tuuleenergia tasakaalustatud integreerimine ning varustuskindluse suurendamine
Eero Saava Tuuleenergia klastrist selgitas, millised on meretuulikute jääkindlaks projekteerimise nõuded ja võimalused ning mida see võib tähendada Eesti tööstuse jaoks.
ETTEKANNE: Eero Saava, Kuidas Eesti ettevõtted löövad kaasa rahvusvahelises meretuuleenergia tööstuses?
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta