Kevadsuvi 15. aprillist 15. juunini on lindude ja loomade paljunemise tippaeg. Mets on kui kontserdisaal, olles parim paik, kus metsaomanik saab oma perega jalutada.

Metsaomanikel, kes muul ajal metsas ei ole käinud, soovitame minna oma metsa kontserdile ja samal ajal üle vaadata oma loodusvaldus, mis pole mitte ainult puit ja krunt. Olles metsaomanik, oled ka oma metsa saatus. Sinu tahtele allub kogu metsaelu. Sinu tahe on kui kõige vägevam metsaseadus. Tark metsaomanik tunneb ja teab vastutust ning tema kohus on metsaeluga kursis olla. Kuid alati on metsaomanikust veel vägevamaid oma Seadusega. 

Kas metsas kõik on korras?

Sageli on nii, et sügistormid räsivad lageraiete servaalasid, murravad seemnepuid ja kahjustavad valesti hooldatud keskealist metsa. Õige aeg sügistormikahjustusi avastada oleks uue aasta esimestel päevadel. Ka siis on  metsa asja.

Peale suuremat sulalumeilma võivad kahjustatud saada harvendusraied. Eriti kui on võetud tulevikupuid ja hilinenud raiega puistu liiga hõredaks raiutud. Suur sulalumi on põhjuseks, miks noored ja nõrgad puud koolduvad nagu vibud ja osa suurest pingest murduvad. Rasket lumist mütsi ei suuda nõrgad puud kanda. Ka vanade üksikute mändide alumised võimsamad oksad võivad murduda just suurte sulalume sadude tagajärel.

Metsakultuure, looduslikku uuendust ja nooremaid metsi võivad kahjustada  näiteks ulukid. Metsakultuurid võivad hukkuda ka kuivuse, liigniiskuse või hooldamatuse tõttu. Nõrgad männitaimed võivad hukkuda ka seenkahjustuste läbi, mida on põhjustanud külmumata maale sadanud pikalt püsinud lumevaip. 

Raiutud metsad, raiealade servaalad ning kuni 30-aastased metsad  on seega riskipiirkonnad. Need tuleks enne suurt suve korrastada või siis vähemalt olukord üle vaadata. Ja talve jooksul raiutud okaspuumaterjal on vaja 1. maiks metsast välja vedada või siis koorida. Vastasel juhul saab materjalist metsakahjurite (kooreüraskid, männivaablased) „inkubaator“, kust kesksuvel põlvkond  aplaid noorkahjureid ümbruskonna metsadesse hajuvad ja eelkõige nõrgemaid puid asustavad.  Mida arvukamalt kahjureid olema saab, seda suurem on tõenäosus, et kahjustatakse ka tugevaid tulevikupuid.  

Olulistest metsakahjustustest tuleb teatada metsateatisega kohalikule keskkonnaametile, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse piirkondlikule metsapatoloogile või kohalikule metsaühingule. Metsakahjustuskollete hindamise ja kiire likvideerimise abi osutab metsaomanikele ka Saaremaa Metsaühing.  

Seega saabunud on aeg, kus raietööd on lõppenud ja tehakse ettevalmistusi metsauuenduseks. Metsa istutushooaeg hakkabki tavapäraselt aprilli keskel ja kestab mai keskpaigani. Enne istutakse lehtpuid, hiljem okaspuid, alguses kuivematele aladele hiljem niiskematele aladele. Suveperioodi töödeks on kultuuride hooldus ja 1. augustist algab uus raiehooaeg koos võsatõrjetöödega (alusmetsa puhastus, trassiraied, sihtide hooldused jne). Augustis on õige aeg langetada ka haava tarbepuitu. 

Metsauuenduse õppepäevad Saare maakonnas ja talgud toimuvad 25.aprill kl.10 Nautse külas Muhus ja 8. mail Saaremaal (kohta täpsustatakse). Soovijatel on võimalus registreeruda 51 46 732, e-post Veiko.Maripuu@gmail.com.  Saab tellida ka metsataimi ja metsanduslikke konsultatsioone. 

Vaata lisa: http://www.saaremaametsayhing.ee

Sarnased artiklid