Kliimaministeeriumi eelnõud halvendavad olukorda Eesti metsanduses, kohaliku elukeskkonna kvaliteedis ning soodustavad jätkuvat üleraiet, mistõttu halveneb tulevikus majanduslik olukord veelgi. Kui muudatuste eesmärk on olnud loodushoidu paremaks muuta, siis see pole kahjuks õnnestunud. 

Põhilised vead ja möödalaskmised neis eelnõudes on erinevate keskkonnaühenduste poolt korduvalt välja toodud ja meediaski lahti kirjutatud. Need tasub siiski üle korrata, kõigepealt  kliimaministeeriumi problemaatiline plaan lubada Eestis metsanduslike istandike rajamine ja looduskaitselises mõttes sobimatu kaitsealuse maa 30% kaitse lagi, lisaks unustati täiesti ära vähemalt 30% merekaitset. Kaitsealadel reklaamitakse lageraiete keelustamist, aga sisuliselt ei planeerita tõhusat kaitset (keelatakse lageraie ja veerraie, aga jäetakse lubatuks teised uuendusraie viisid, millega on alasid võimalik samuti lagedaks raiuda). Püsimetsanduse mõiste ja sisu kavatsetakse ära rikkuda ja kodumetsad ning kevad - suvel pesitsevad linnud endiselt kaitseta jätta  Lisaks vähendatakse metsade kasutamise üle otsuste langetamises demokraatiat (plaanid loobuda metsanduse arengukava koostamisest  ja kaitsealade moodustamise ettepanekute õigus vaid keskkonnaametile  jätta).

Metsakasvatusinsener ja metsade hoiu töögrupi liige Leo Filippov võttis töörühma seisukoha kokku tehes ettepaneku ministeeriumil kogu esitatud eelnõude rägastik tagasi võtta ja teha sisuline loodusekspertide kaasamine ja nende ettepanekutega arvestamine. “Eksperdid ja vabaühendused tuleb kaasata enne seda kui ministeerium eelnõuga välja tuleb, et ei tekiks olukorda, kus looduskaitseseadust muudetakse ilma looduskaitsjate ja metsaseadust säästliku metsanduse ekspertideta. Matemaatika õppekava ju ei teeks keegi ilma matemaatika õppejõuta…” imestas Filippov.

“Ei ole selge, mille alusel on kliimaministeerium muudatused otsustanud teha, sest analüüsid ja alusuuringud näivad suuresti puudu olevat. On oluline vastuolu eelnõude muudatuste ja seletuskirjade vahel – seletuskirjad selgitavad loodussäästlikud eesmärgid lahti, aga eelnõu muudatused neid eesmärke saavutada ei võimalda. Tegemist on sisuliste vastuolude ja avalikkuse eksitamisega. Kommunikatsioonis kasutatakse isegi lausvalet, näiteks on öeldud, et istandikes plaanitakse kasvatada kvaliteetpuitu, aga see pole võimalik, sest istandikega plaanitakse väga lühikest raieringi, kvaliteetpuidu kasvatamine aga nõuab aega. Biomass ja hakkepuit ei ole kvaliteetpuit,” lisas Filippov.

Metsade hoiu töögrupp lisas kriitikale ka ettepaneku: lisada metsaseadusesse kaitsemetsade kategooria. See sätestaks metsad, mis on vajalikud kohaliku elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks, näiteks müra-, tuule- või saaste tõkkeks, põhjavee kaitseks ja puhke- ning marjametsadeks. Metsaseadusest 2008. a kaitsemetsa kategooria kaotamine ja sellele vastavate metsa kasutamise reeglite kustutamine kaotas üle 158 000 ha metsadelt kaitsemetsade staatuse. Looduskaitseseadus, Metsaseadus, Planeerimisseadus ning nende muutmise eelnõud ei paku neile kaitset. RMK määratud nö KAH-alad on vaid väike osa neist metsadest, kuid neidki ei säästa RMK reeglina uuendamisest  (lagedaks raiumisest), lõhkudes ja hävitades kohalikele elanikele vajalikud loodushüved. Kaitsemetsi tuleb ja saab kasutada ja majandada püsimetsana, mitte uuendusraietega (lageraied ja turberaied) lagedaks raiuda.

Metsahoiu töögrupi ettepanekuid saab lugeda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta