„Arvestades majanduse globaliseerumist, kaubanduse tihenemist ning kliima soojenemist on üsna tõenäoline, et metsakahjustajad levivad maailmas kiiremini kui kunagi varem,“ selgitas põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova. „Eestis on metsaga kaetud ligi 50% territooriumist ning seetõttu peame olema kõrgendatud valmisolekus,“ ütleb Sova.

Põllumajandusameti andmetel ei ole Eesti metsadele kõige ohtlikumaid kahjustajaid (männinematood, aasia puidusikk) käesoleva ajani tuvastatud, mis ei tähenda aga, et riskid puuduvad. Oluline on tagada nõuetekohane piirikontroll taimedele ja taimsetele saadustele kaubavahetuses kolmandate riikidega.

Leviku riski suurendab asjaolu, et kahjustajad võivad levida ka puidust pakkematerjali, sealhulgas kaubaalustega, mida kasutatakse muu kauba edasitoimetamiseks. Kaubavahetuse kontekstis on kõige kriitilisemateks kohtadeks sadamate ja raudteejaamade ümbrus ning pargid, kust kahjustajate levik alguse saab.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) koostöös toimunud seminaril tutvustati uusi väljatöötatavaid rahvusvahelisi juhiseid ohtlike metskahjustajate tuvastamiseks ja leviku ohjamiseks.

Lisaks Eestile osalesid seminaril Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Läti, Leedu, Moldova, Kasahstan, Kirgiisia, Venemaa, Tadžikistan, Usbekistan, Ukraina ja Türgi.