Keskkonnaministeerium tutvustas metsanduse infopäeval huvirühmade arutelude põhjal kokku pandud nelja arengustsenaariumi, mille vahel hakkab valikuid langetama metsanduse arengukava 2021-2030 koostamiseks kokku kutsutud juhtkogu. Stsenaariumid on nimeks saanud karu, ilves, hunt ja rebane ning nende olulisemate mõjude kohta valmib veel mõjude hinnang, mis aitab selgitada ühe või teise otsuse tagajärgi.

  • Maamajandus
  • 30. oktoober 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Infopäeva avanud keskkonnaminister Rene Kokk tunnustas kõiki arengukava valmimisse panustanud hoolivaid inimesi, tunnistades samas, et tegemist on pika protsessi vaheetapiga. Kuigi konsensust on juba leitud mõnedes küsimustes, siis suuremad kompromissid ootavad alles ees ning kokkuleppe saavutamiseks on vajalik kõigi osalejate valmisolek kompromissideks. Keskkonnaminister ütles, et on asunud MAK2030 koostamisega paralleelselt lahendama teravaid küsimusi, mis puudutavad lageraielankide pindala vähendamist, linnnurahu kehtestamist looduskaitsealadel ja raiejäätmete kokkuvedu ja purustamist lindude kevadisel pesitsusajal.

Arengustsenaariume tutvustanud keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhtaja Kristel Järve rõhutas, et tegemist on ühe lahendusvõimalusega kogu protsessist saadud ettepanekutest terviku koostamiseks, mida veelgi täiendatakse juhtkogult saadud tagasiside põhjal. Samuti tõi ta välja, et metsanduse tuleviku kokkuleppimisel tuleks esmalt keskenduda soovitud tulemustele, mis muuhulgas aitavad kujundada ka raiemahtu. Ees ootab veel küllaltki pikk protsess, mis hõlmab erinevate mõjude hindamist ja otsustajate vahel materjali põrgatamist, et kokku saaks teadlikult valitud ja põhjendatud arengusuund.

Lisaks metsanduse arengukava väljavaadetele rääkisid rahandus- põllumajandus-, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, millist stsenaariumi nemad eelistaksid ning juttu tuli ka tuleviku metsanduse mõjust ringmajandusele, elurikkusele ja kliimamuutustele.

Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu (UNFCCC SBSTA) aseesimees Annela Anger-Kraavi  ütles, et metsa kliimamuutuste leevendamise rolli kõrval tuleb suuremat tähelepanu pöörata kliimamuutuste mõjule metsades ning nende kliimamuutustega kohanemisele. Meie regioonis tähendavad kliimamuutused seda, et metsa kasv võib kiireneda, aga kui me metsa ei aita, võib ta muutuste mõjul varem surra.  „Kliimamuutuste leevendamise kõrval on lisaks süsiniku sidumise ja talletamise funktsioonile oluline puidust saadud biomaterjalide, eriti pika elueaga toodete kasutamine ning metsatööstuse ja põllumajanduse jääkide kasutamine biokütustena,“ rääkis Angela Anger-Kraavi.

Infopäeva lõpetas huvigruppide vestlusring. Keskkonnaühendusi esindav Tarmo Tüür toonitas, et MAK2030 aruteludes ei tohi kaotada fookust, millistele metsanduse probleemidele me lahendust otsime ja et oluline on elurikkust ja süsinikuringet käsitleda  kogu maailma vaatest. Jaan Aiaots Metsatöötajate ametiühingust leidis, et muutused metsandussektori töötajatele ei tohi olla liiga järsud ja need tuleb teha mitte emotsioonide, vaid ekspertide analüüside põhjal.

Karu, ilves, hunt ja karu liiguvad nüüd metsanduse juhtkogu kätte. 11.-12. ja 17.-18. detsembril toimuvad juhtkogu kohtumised, et konsensuse teel valida arengustsenaariumide hulgast sobilik suund Eesti metsanduse arenguks. Nende valikute põhjal hakatakse 2020. aasta alguses koostama MAK2030 eelnõu teksti ning paralleelselt toimub nii keskkonnamõju strateegiline kui ka muude oluliste mõjude hindamine. Eeldatavalt järgmisel sügisel esitatakse MAK2030 eelnõu Vabariigi Valitsusele, kes omakorda saadab selle edasi arutamiseks ja kinnitamiseks Riigikokku. Uus arengukava hakkab kehtima 2021. aastal.

Infopäev on järelvaadatav siit.