Metsaomanikel on praegu igakevadine kiire tööaeg – uue metsapõlvkonna rajamine. Statistikaameti andmetel uuendati (istutamine, külvamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine) 2012. aastal üle 11 ja poole tuhande hektari metsapinda. 2013. aasta andmed pole veel lõplikult kogunenud, kuid tõenäoliselt ületatakse 2012. aasta tulemused. Seda näitab fakt, et näiteks 2013. aasta teises taotlusvoorus esitati metsa uuendamise toetuse taotlusi kaks korda üle eelarve.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegi 2013. aastal riigimetsas metsauuendustöid kokku 6628 hektaril, 2014. aastal uuendab RMK metsa 7135 hektaril, põhiliselt istutades.

Ka erametsaomanike huvi metsauuendamise vastu on järjest tõusnud, üheks metsauuendamist soodustavaks teguriks on ka SA Erametsakeskuse vahendatav toetus metsauuendustöödele. Näiteks 2013. aasta voorude kaudu toetati järgmisi tegevusi:

•    Metsakultiveerimismaterjali soetamine (v.a. metsapuuseemne soetamine);

•    Maapinna ettevalmistamine;

•    Metsaistutustööd;

•    Metsapuutaimede hooldamine.

Kui paljud erametsaomanikud plaanivad sel aastal metsauuendamist ette võtta, on raske ennustada, kuid suuremates metsaühistutes läbi viidud küsitluse põhjal võib eeldada, et ühistutesse kuuluvatest metsaomanikest uuendab sel kevadel metsa 10-15%. Siinjuures tuleb arvestada ka sellega, et väga paljud metsaomanikud (Eestis on metsaomanikke ligikaudu 98 tuhat) ei ole metsas raietöid teinud ja metsa uuendamise vajadus puudub.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees ja Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse liige Aira Toss rääkis, et kindlasti teevad Hiiumaal hoolsalt uuendustöid seltsi suuremad juriidilised liikmed, aga nemad tegelevad oma tööde planeerimisega iseseisvalt. „Läbi ühistu andis selleks kevadeks taimeostu soovidest teada 14 metsaomanikku. Külvi puhul tellib iga metsaomanik seemne ise läbi RMK postimüügi. Paljud metsaomanikud kasutavad uuendustöödel ka looduslikke oma kinnistul kasvanud taimi,“ selgitas Toss.

Toss rõõmustas, et Hiiumaa metsaomanikel on tekkinud taas julgus metsauuendamisega tegeleda. „Julgust annab uus Jahiseadus, mis on viinud selleni, et lõpuks ometi on hakatud ulukite arvukust saarel vähendama.  Selline ulukiarvukus, mis veel mõni aasta tagasi Hiiumaal oli, ei soosinud kindlasti metsauuendusse investeerimist, kultuurid lihtsalt söödi ära,“ rääkis Aira Toss.

Peamiselt uuendavad erametsaomanikud metsa kuuse istikutega. Istikud on enamasti pärit kas RMK puukoolidest või Leedust, vähemal määral on kasutatud ka teisi võimalusi. Erki Sok Võrumaa Metsaomanike Liidust lisas, et kui metsaomanik mõtles juba varakult oma tegevused läbi ja tellis taimed ära juba talvel, siis istikute saamisega probleeme ei ole. Kui aga metsaomanik „ärkas“ alles aprillikuus, võib istikute saamine olla raskendatud. Nii ongi mitmed ühistud sõlminud kasvatajatega pikaajalisi lepinguid, istikutele korraldatakse ka ühisoste.

Nii tegutses näiteks Vardi Erametsaselts, mille juhatuse esimees Taavi Ehrpais teadis juba varakult – Vardi Erametsaselts istutab oma liikmete metsadesse 127000 taime. Ta lisas, et taimed on pärit enamasti RMK Purila puukoolist, kuid kase istikuid tuuakse Lätist. „Meil on pikaajaline leping, seega taimede hankimisega probleeme polnud.,“ rääkis Ehrpais.

Vardi Erametsaseltsis on liikmeid 260 ja neile kuulub umbes 7000 hektarit metsamaad, metsa uuendab neist 20-30 inimest ligikaudu kuuekümnel hektaril.

Paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, lisas Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus. Taavi Ehrpais Vardi Erametsaseltsist hindas, et raieküpse istutatud ja looduslikult kasvanud metsa hektari väärtuse vahe on praegustes majandustingimustes ligikaudu 5000 eurot.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta