Eesti Metsaselts tuletab kõigile autojuhtidele meelde – alanud on põtrade ja hirvede jooksuaeg ning nüüd võib neid kohata rohkem ka maanteedel. Keskkonnaagentuuri hinnangul (tuginedes jahimeeste hinnangule) oli põdra arvukus 2013. a kevadeks tõusnud 13 300 isendi ligi.

Enim on põtru Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal. Nende maakondade teedel on ka suurim võimalus põtradega kohtumiseks. Hirvede arvukus on Keskkonnaagentuuri andmetel 3000 isendi ligi, üle poole neist elab Saare- ja Hiiumaal, kuid ka mandril on hirved jõudsalt levinud. Suurem tõenäosus Eesti mandriosas on hirvega kohtuda  Viljandi-, Pärnu-, Valga- ja Lääne-Virumaal ning Jõgevamaal.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus soovitab kõigil liiklejatel olla senisest tähelepanelikum. „Soovitame maanteedel liiklejatele olla eriti tähelepanelikud just päikesetõusu ning -loojangu eel, mil on ulukite aktiivse liikumise aeg.

Liiklusohutuse seisukohalt on oluline kuupäev 1. oktoober, mil algab aju- ja koerajaht, sest selle jahipidamisviisi kasutamisel võib kaasneda ulukite liikumine ka päevasel ajal.“ Hirvejahi hooaeg algas 1. septembril ja lõpeb jaanuari lõpul ning 15. septembril alanud põdrajahi hooaeg kestab 15. detsembrini.

Kui aga juhtub siiski õnnetus ja auto kohtub metsloomaga, on reeglina suurem kannataja metsloom. Isegi kui auto ja selles viibinud inimesed kannatada ei saanud, tuleb hukkunud või vigastatud suuremast metsloomast (näiteks põder, hirv, metskits jt.) anda koheselt teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Keskkonnainspektsioon annab informatsiooni omakorda edasi kohalikule jahiseltsile, kes õnnetu loomaga edasi tegeleb. Hukkunud väikeulukist tuleb teatada Maanteeametile numbril 1510. Kui aga õnnetuses on viga saanud ka inimesed, tuleb kindlasti helistada hädaabinumbrile 112.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss lisas, et vastavalt Liiklusseadusele, kui sõiduk on saanud kahjustada kokkupõrkest loomaga või selle vältimise tagajärjel, tuleb koheselt teavitada politseid. Kaskokindlustuse olemasolu korral tuleb mõistliku aja jooksul informeerida kindlustusandjat, kuid ei ole kohustust teha seda sündmuskohal, vaid pigem siis, kui kiiremad toimingud on juba möödas.

Tavaline liikluskindlustuse leping metsloomaga toimunud õnnetuse kahjusid ei kata. "Kindlustused hüvitavad metsloomaga toimunud õnnetuse kahjud kaskokindlustuse ehk vabatahtliku liikluskindlustuse lepingu puhul," selgitas Rain Porss.

Ta lisas, et aastas laekub If Kindlustusele keskmiselt 380 sellist kahju, keskmine kahju suurus on 1800 eurot ning suuremad kahjud üle 20 000 euro (sõiduki vigastused võivad olla ka nii tõsised, et sõiduk tuleb nö maha kanda). Loomaga kokkupõrgete arv näitab tugevat kasvutrendi just sügiseti.

Et metsloomadega toimuvaid õnnetusi ära hoida, on Maanteeamet koostanud mõned lühikesed soovitused autojuhtidele:

Õige käitumine loomaga kohtumisel

• Üldlevinud viga on see, et loom jõuab auto eest maantee ületada, kuid juht annab signaali, mispeale loom ehmub ja üritab põgeneda. Kõige kindlamaks peab ta rada, mida mööda tuli, sest seal teda ei ehmatatud. Ta pöördub tagasi ja astub auto ette.

• Kui märkate teel looma, võtke kiirus maha, lülitage sisse ohutuled ja jälgige, kas esimesele ei järgne tervet karja. Ärge mingil juhul vajutage signaali ega üritage gaasipedaalile vajutades viimase looma tagant läbi lipsata. Kui tee on vaba, lisage ettevaatlikult kiirust.

• Soovitused mööduda ilmtingimata eest või tagant on ohtlikud, sest looma käitumine on ettearvamatu. Kõige õigem on ohuolukordi ennetada ettevaatlikult ja tähelepanelikult sõites ning hoidudes tegelemast roolis kõrvaliste asjadega.

• Ees aeglaselt liikuvast ohutuledega autost mööda sõites tuleb igal juhul veenduda, mis on ohumärgi põhjus: ehk on tähelepanelik ja vastutustundlik juht märganud metslooma ning tahab teisi liiklejaid hoiatada.

• Teepervel oleva looma puhul tuleb samuti vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda.

Pikemalt saab teemaga tutvuda Maanteeameti kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta