Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Aprilli keskpaigas kuulen tuttava metsaoja kohal häält, mis meenutab vikati luiskamist. Selles kõrgetoonilises ringlevas helis on midagi ärevakstegevat ja kaeblikku. Kiirel lennul möödub minust rohekaspruuni selja ja valge alapoolega väikese rästa suurune lind ning kaob ojakäänu taha. Järgmisel päeval samale paigale vaikselt lähenedes näen teda kaldasopis – ühtaegu nii paigal kui ka pidevas liikumises. Tilder nõksutab tagakeha justkui oleks tal vastava programmiga mootor sisse puksuma pandud. Teadlased on leidnud, et sel viisil annab lind võimalikule vaenlasele märku, et viimast on märgatud ja pole mõtet rünnatagi, sest põgeneja on kiirem. Kahtlemata – mina küll paljakäsi tildrit kätte ei saaks!

Kui metstildrile vahele jääd, võid kindel olla, et välja sind antakse. Mis siis muud üle jääb, kui inimeseks olemist veidi häbeneda ja siiski uudishimuga tildrite tegemisi jälgida, sest elukorraldus on neil lindudel põnev. Alustagem sellest, et kui üldjuhul pesitsevad kahlajad maas, pesitseb metstilder peamiselt hoopis puu otsas. Pesaalusena kasutab ta vanu rästapesi, aga ka teiste lindude ja oravate pesi. Maapinnale teeb ta pesa harva.

Metstilder hoiab alati vee lähedusse, pesitsedes niisketes metsades, enamasti jõgede, ojade, kraavide või veeloikude läheduses. Munemis- ja haudeperiood võib kesta neil aprilli lõpust juuni alguseni. Vastavalt sellele, kui kiiresti on pesitsema asutud, kooruvad pojad alates mai lõpust kuni juuli keskpaigani. Suve jooksul pesitsetakse vaid ühe korra ja pesas on üldjuhul neli muna. Juba teisel päeval pärast koorumist hüppavad tildripojad puu otsast alla. Edasi kulgeb tee vanemate juhatusel sinna, kus varju ja nokapoolist leidub – eelistatult mõne taimestikurikka mudase kaldaga veekogu äärde.

Pesitsuse õnnestumise juures on väga suur roll ka isaslinnul. Kui pojad ligikaudu 28 päevaga saavad välja hautud ja toitumisalale juhatatud, asuvad emaslinnud tagasirändele talvituspaikadesse Lõuna-Euroopas või Aafrikas. Väikeste tildripoegade eest kannab nende lennuvõimestumiseni hoolt ja õpetab eluks vajalikke oskusi just isaslind.

Lugu on pärit Pesitsusrahu linde tutvustavast kampaaniast.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta