Plastmaterjalid on igal pool meie ümber. Me oleme nendega nii harjunud, et tähelepanu köidavad materjalid alles siis, kui tunneme mõne toote puhul ebameeldivat plasti lõhna, või kui mõni plastist asi liiga kergesti katki läheb ja seda parandada enam ei saa. Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Katrin Juhanson selgitavad Bioneerile, miks tasub PVC-plasti odavast hinnast kaugemale vaadata.
Mis on PVC?
Polüvinüülkloriid ehk PVC on kõige enim kasutatav plastmass maailmas. PVC kasutatakse väga laialdaselt ning tänu oma mitmekülgsetele omadustele aitab ta kaasa suurele osale meie tänapäeva modernsest elustiilist, millega igaüks on harjunud.
PVC-materjalil on nii palju erinevaid vorme ja kasutusvõimalusi, et esmapilgul me ei pruugi isegi endale teadvustada, mis kõik meie ümber on valmistatud PVC-plastmassist. Siin on ainult mõned näited PVCst meie ümber - kodumajapidamises laialdaselt kasutatavad “vakstud” on enamasti polüvinüülkloriidist, samuti dušikardinad, põrandakatted. Lisaks valmistatakse PVC-st elektrikaableid, laste mänguasju, mööblit, aknaraame, autoosi, ehitusmaterjale jne.
Mõtle kaasa!Kas pärast uue põranda või vannitoakardina paigaldamist oled tundnud spetsiifilist kemikaali lõhna? Selle põhjuseks võivad olla PVC-materjalis lisaainena ning sealt õhku lenduvad ftalaadid, mis sissehingamisel ning nahaga kokku puutudes võivad tekitada terviseprobleeme. Tänapäeval on saadaval ka ftalaadivabu PVC-materjale ja alternatiive. |
Miks peab PVC-le tähelepanu pöörama?
PVC-d ümbritsevad probleemid võib jagada kaheks. PVC-materjali tootmine on küll odav, kuid selle tootmine ning jäätmetena kõrvaldamine on keskkonnale väga koormav. PVC tootmisel ja põletamisel moodustub kõrvalsaadusena tervise ja keskkonnaohtlik dioksiin.
On oluline teada, et tihti põhjustavad hoopis muret PVC-toodetes kasutatavad erinevad lisaained, mille eesmärk on muuta vormimise protsess lihtsamaks ja parandada lõpptoote kvaliteeti. Näiteks erinevaid ftalaate kasutatakse plastifikaatoritena, et parandada toodete selliseid omadusi nagu töödeldavus, kuumuskindlus, vastupidavus madalale temperatuurile ja ilmastikule, isolatsiooniomadused, õlihülgavus jne.
Mõned kõige olulisemad lisaained on:
1) plastifikaatorid, mis muudavad materjali painduvaks
2) värvipigmendid, mis annavad värvi
3) stabilisaatorid, mis kaitsevad materjale ultraviolettkiirguse ja soojusliku lagunemise eest.
Mitmed nendest lisaainetest on ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale, näiteks on nad kantserogeensed (võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust), mutageensed (võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte), reproduktiivtoksilised (võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid) või sensibiliseerivad (võivad põhjustada organismi allergilist reaktsiooni); samuti võivad nad avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.
Ftalaadid
Ftalaadid on tänapäeval kõige levinumad sünteetilised saasteained, mida lisatakse toodetele teatud omaduste parandamiseks. Tarbekaupades kasutatakse ftalaate enamasti plast- ja plastifitseeritud toodetes, nt PVC-põrandad, PVC-aknad ja PVC–uksed, mänguasjad, vannikardinad, reisikohvrid, spordimatid, kosmeetika (kreemid, deodorandid, parfüümid), meditsiinitarvikutes, autotööstuses jne.
Ftalaadid on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks, mõned neist võivad jääda keskkonda pikaks ajaks ning avaldada sellele kahjustavat toimet. Ftalaatide kasutamine on keelatud alla 3-aastaste laste plastleludes. 2015. aastast keelustatakse nad Euroopa Liidus enamikes toodetes.
Kõige sagedamini avastatakse rikkumisi laste mänguasjades (plastmass nukkudes), millest kontrolli käigus avastatakse ftalaate üle lubatud piirnormide. Sellistest rikkumistest teavitatakse kõiki Euroopa Liidu liikmesriike läbi RAPEX (ELi andmebaas ohtlike tarbekaupade kohta) süsteemi ning sellised nukud eemaldatakse turult.
Terviseameti kodulehel on toodud järelvalve tulemused turult kõrvaldatud ohtlike toodete kohta. Näiteks pildil on 2013.aasta juulis turult kõrvaldatud laste mänguasi „Dinosauruste komplekt“, kuna ftalaatide sisaldus ületas lubatud piirväärtusi mitmekordselt.
|
Kas PVC mõjutab meid olenemata sellest, kus teda kasutatakse?
Toodete elutsükli jooksul eraldub neist üliväikestes kogustes ftalaate, mis näiteks, sattudes ruumide siseõhku, võivad sisse hingates meie organismi sattuda. Samuti otsesel kokkupuutel sellise tootega võivad nad läbi meie naha organismi imenduda.
Suuremates koguses ftalaatide sattumist organismi on seostatud selliste terviseprobleemidega nagu hormonaalsüsteemi kahjustused, sünnidefektid, allergilised reaktsioonid, astma, vähk jm.
Pane tähele!Nimetatud olukordi ei suuda põhjustada ühekordne kokkupuude materjaliga (nt PVC-põrandakattega), vaid tähtis on see, et me puutume oma elu jooksul kokku paljude erinevate potentsiaalselt ohtlike toodetega, milles sisalduvatel kemikaalidel (näiteks ftalaatidel) on koosmõju ja kemikaalid võivad koguneda ka meie organismi. |
Mida me ise ära teha saame?
Positiivne on see, et tootjad Euroopa Liidus on teadlikud nendest probleemidest ning üha enam üritatakse leida lisaainetena kasutamiseks ohutumaid alternatiive.
PVC-tootmiseks on olemas erinevaid mitteftalaatseid plastifikaatoreid, mis on tervisele ohutumad ning tarbijatena saame sellist informatsiooni tootjatelt ja edasimüüjatelt küsida.
PVC-põrandakatte asemel saab kasutada näiteks naturaalset linoleumi või ftalaatide vabu PVC-põrandakatteid, mida juba on müügile ilmunud.
Ka PVC-st mänguasjade tootmiseks on mitmeid alternatiive teist tüüpi plastmasside näol, mis on looduslikult pehmed (nt polüetüleen ja etüleenvinüülatsetaat) ning ei sisalda plastifikaatoreid nagu ftalaadid.
Lisaks mõned soovitused, et tarbijad saavad võimalusel valida PVC-vabu tooteid, otsides vastavat märgistust pakendil (PVC-free) või jälgides plasti ringluskoodi. Eelista plasti ringluskoodiga 1, 2, 4 ja 5. Plastid ringluskoodiga 3, 6 ja 7 võivad sisaldada ohtlikke kemikaale.
Kust saab lugeda lisainfot?
Brošüür „Miljon põhjust, miks teada ohtlike ainete kohta“
Voldik „Plasttoodete tootmine – probleemsed ohtlikud ained ja nende asendamine“
Bioneeri artikkel “Lincona: ohtlikud ained kaovad põrandakattematerjalidest”
Bioneeri artikkel “Mida peaks teadma plastist toidunõude kohta” – kirjeldused materjali ringluskoodi kohta
Tootjate koostatud infoleht PVC materjalist „Everything about PVC – from manufacturing to recycling“
PVC tootjate vabatahtlik initsiatiiv Vinyl2010
Loe kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni detsember 2014.
Vaata Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".
Vaata ka ohtlike ainete rubriigi sisukorda.
Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
