Meil kõigil on igapäevaselt olemas valikuvõimalus, kui palju prügi me tekitame ning mismoodi sellest lahti saame.

Näiteks väga suure osa tekkinud jäätmetest - paberist ja klaasist alates, kuni televiisorite ja riieteni välja - saame saata ümbertöötlemisele, kirjutab Suurbritannia valitsuse veebiteenuste portaal Directgov.

Jäätmetega tegelemise meetodite hierarhia koosneb erinevatest meetmetest ja algab keskkonnale kõige ohutumast ning lõpeb keskkonnale kõige kahjulikumaga:

  1. jäätmetekke vältimine on parim ja ohutuim variant keskkonnasäästu seisukohast;

  2. korduvkasutus on kasutatud asjade uuesti tarbmine samal otstarbel (taararinglus, kasutatud riided ja mööbel) või teistsugusel otstarbel (näiteks toidupakendite kasutamine asjade hoiukohtadena või vanadest riietest poekottide tegemine jms);

  3. ümbertöötlemine on ära visatud esemete materjalist uute asjade tegemine (näiteks teatud liiki plastist fliismaterjali tootmine või vanapaberist paberi ja papi tootmine jms);

  4. jäätmetest energia tootmine on protsess, kus põletatakse prügi energia saamise eesmärgil;

  5. ladestamine on kõige kehvem meetod jäätmetest lahtisaamiseks, sest maapinda raisatakse sinna prügi mattes või ladustades.

Vähenda jäätmete teket

On tõsi, et korduvkasutus või ümbertöötlemine aitavad „päästa“ jäätmematerjali, kuid tunduvalt parem on üldse vähendada nende asjade teket ja ostmist. Parim viis seda teha on tarbida vähem. Selleks küsi endalt ostma hakates, kas sul on tõesti seda asja vaja.

Kui siiski ostmiseks läheb, tee oma valik planeeritult ja ostu läbi mõeldes. Eelista tooteid, mis on kvaliteetsed ja kestavad kauem. Väldi tooteid, mis on ühekordseks kasutuseks (plastnõud) või sisaldavad ühekordselt kasutatavaid osi (näiteks tolmuimejat valides eelista tühjendatava kogumisnõuga masinat ühekordsete filtritega masinale).

Väldi ostes ülepakendatud kaupa, võimalusel osta toode ilma pakendita, isiklikku korduvkasutatavat pakendit kasutades või keskkonnahoidlikult pakendatuna.

Korduvkasuta ja paranda

Kasuta asju korduvalt ja kui vaja, siis paranda neid. Hooli enda asjadest ja kasuta neid säästlikult ning heaperemehelikult. Nii kestavad asjad kauem ja uusi oste on vaja sooritada harvem.

Kui mingil esemel ei ole enam sinu jaoks enam otstarvet, kuid asi ise on siiski kasutamiskõlblik, võid anda selle edasiseks kasutamiseks kellelegi teisele.

Kasutatud mööbel, riided ja elektroonika on suhteliselt populaarsed, anna need edasi pereliikmetele, tuttavatele või hoopis müü maha… Alati leidub inimesi, kes on huvitatud enam-vähem korras asja mõistliku hinna eest soetama. Kasutatud asjade ostmine on säästlik nii rahakotile kui ka keskkonnale.

Enne uute esemete ostmist vaata ka ise ringi kasutatud asjade poes, kirbuturul või internetisaitidel, kus müüakse või antakse ära kaupa.

Ümbertöötlemine

Paber, klaas, plast, metall, tekstiil jms - neid kõiki saab ümber töödelda ning seeläbi säästa toorainet.

Vanapaber töödeldakse ja saadakse uuesti paber või papp. Klaas, plast ja metall sulatatakse ning neist tehakse uued tooted. Plasti võib ka tükeldada või põletada kütusena. Tekstiili saab kasutada uue materjali tootmiseks. Seega sorteerigem prügi!

Sorteeritud prügi saab ära anda asulates olevatesse vastavatesse konteineritesse ja ka otse kohalikesse jäätmejaamadesse.

Iga majapidamine võib prügi sorteerides mitu korda vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete hulka.

Osta ümbertöödeldud kaupa

Tooted, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalist, säästavad toorainet ja selle võrra väheneb ka prügilasse ladestatava prügi hulk. On võimalik osta ümbertöödeldud majapidamiskaupu, plastesemeid, pliiatseid, paberit, fooliumi jne.

Komposti aia- ja toidujäätmed

Umbes kolmandik majapidamises tekkivatest jäätmetest on biolagunevad (näiteks toidujäätmed ja aias tekkinud jäätmed).

Kui orgaanilisi jäätmeid ladestada prügilas, tekib nende lagunemisel metaan – gaas, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustajatest.

Kodus kompostimisel saadakse aga rammusat komposti, mis sobib taimede kasvatamiseks.

Linnas on võimalik toidujäätmed viia biolagunevate jäätmete konteinerisse – nii toimides vähendad keskkonnakahju ja säästad ruumi prügilas.

Ohtlikud jäätmed anna ära ohutult

Osad jäätmed sisaldavad ohtlikke aineid ning nende ära viskamisel tuleb tähelepanelik vastavate nõuete osas, et mitte oma tegevusega kahjustada keskkonda.

Ohtlike jäätmete alla kuuluvad näiteks värvid ja teised kemikaalid, patareid, elektroonilised seadmed, ravimid, termomeetrid jne.

Osa ohtlikest jäätmetest saab ka ümber töödelda, osa hävitatakse või ladestatakse ohutult. Ohtlikud jäätmed tuleb viia kogumispunkti, jäätmejaama või anda ära kogumisringidel.

Allikas: DirectGov „Waste and recycling: a quick guide„ 

Sarnased artiklid