Minult küsis ükskord sõbranna, et mis ma tuulan seal teise ja kolmanda ringi riiete poes, et uusi soodsa hinnaga riideid müüakse ju igal pool! Igas kaubanduskeskuses on selliseid poode, kust saaks pluusi 10 euroga ja püksid 20-ga. Jäin mõtlema, et inimesed on nii erinevad! Osad isegi ei kujuta ette, et siseneksid mõnda sellisesse poodi, kus on silt „Kasutatud riided“ – äkki keegi tuttavatest näeb?

Paljudele on see pigem raha kokkuhoiu koht, osad jälle käivad ainult teatud poodides, sest seal on puhas ning kenasti välja pandud kaup. On ka selliseid, kes käivad nagu jahil, et äkki leiavad mõne tõelise pärli või kuulsa disaineri eseme võileivahinna eest. Ja on ka selliseid, kellele kauplemiskoha ümbrus või seinavärv korda ei lähe ning see on lihtsalt suhtumise või maailmavaate küsimus.

Kes ütles, et kaltsukatest tuleb osta ainult topilisi, katkiseid, väljaveninud, plekkidega ja vales suuruses riideid? Konstrueeriks lause ümber ja sõnastaks nii: ostke kasutatud riiete poest endale ainult selliseid rõivaid, mis istuvad hästi, on puhtad ja korralikud, on ehk veidike vallatud ja julged ning väga omanäolised.

Kas te olete kunagi mõelnud, et kasutatud riiete poest leiate võib-olla mõne tõeliselt hea disaineri loodud hoolikalt valitud kvaliteetsest kangast rõivaeseme? Seda ei juhtu mitte kunagi meie kaubanduskeskuste odavate riiete poes!

Mis vahe on antiigipoest või taaskasutuskeskusest mõne käekoti või portselanist vaagna ostmisel? Polegi. Nõus, osad poed on väga kehvas seisus ja niigi halvasti lõhnavatele riietele jääb külge ka veel keldri- või suitsulõhn jne. Tõesti leidub palju sellist kaupa, mis on täiesti allapoole igasugust arvestust ning ei kannata kriitikat. Aga kas poodide nimetus muudab automaatselt sisu kvaliteeti?

Pean tunnistama, et käin kasutatud asjade poodides üsna tihti ja umbes 2/3 minu garderoobist on just mitmenda ringi riided, k.a talvemantel, teksad, mõned käekotid, ehted ja muu pudi-padi. Osad riided olen ise veidi lühemaks või kitsamaks teinud või mõne detaili juurde lisanud.

Pole mulle veel keegi öelnud, et oh, mis kaltsakas sa küll täna välja näed, või et mu lapsed oleksid kolm numbrit suurema jopega või täiesti topilise pusaga. Olen ka mina nii mõnegi pärli avastanud ning hiljem tuttavaid ahhetama pannud, et kuidas küll mina oskan leida midagi nii ägedat. Sellisel tarbimisel on üsna palju plusse, mille peale võib-olla paljud ei tulegi – ja see pole ainult hind:

  • erilisus, ainulaadsus – sul on võimalik leida väga omanäolisi, originaalseid, aga ka väga klassikalisi ja ajatuid riideid

  • kanga või muu materjali kõrge kvaliteet – tihti leiab väga kõrge kvaliteediga materjalidest valmistatuid riideid, mis vaatamata oma eelnevale elule peavad veel pikalt vastu, ei pleegi, ei veni välja, ei lähe pesus topiliseks. Neid ei anna võrrelda uute ja odavate sünteetilisest materjalist või ebakvaliteetsest puuvillasest kangast riietega!

  • tihti leiab selliseid tooteid, kus on tunda disaineri ja õmbleja suurt panust, kus lõige on paigas, seljas istub hästi, on mugav kanda ja kasutada, õmblustöö on laitmatu, mustriline kangas jookseb õmblustes kokku millimeetrilise täpsusega

  • leiab ka enda õmmeldud või kootud siltideta riideid ehk kellegi käsitöö, aeg, mõte, tunne

  • selle riideeseme uus elu sinu kapis ei tekita enam lisakulutusi tootmises, tarneahelas, ei koorma väikesi käekesi ning niimoodi saad kaasa aidata meie planeedi heaolule

  • suurem, stiilirikkam ja soodsam garderoob

Miinused:

  • kohe alguses tuleb riided kindlasti pesta (seda on soovitav teha ka uute rõivaste ostmisel), ehk peab enne kappi riputamist veidi vaeva nägema, ka triikima või natuke õmblustööd tegema

  • tuleb arvestada väga erineva tasemega ostukohtadega – halvasti ventileeritud ruumid, kortsus riided, kastides või hunnikutes vedelevad asjad

  • juhtub ka nii, et vahest jääb kopitanud lõhn mõnele esemele nii tugevasti külge, et ei aita siin mingi pesu ega tuulutamine (nt on mul üks selline väga šikk, aga kahjuks kasutuskõlbmatu reisikott). Sinna planeerin nüüd suvehooaja alguse puhul istutada hoopis mõne kihvti lillekompositsiooni.

Ma pole ise ühegi taolise poe- või äriga kuidagi seotud, seega ma pole kuidagi kallutatud siin propagandat tegema. Ma lihtsalt soovin, et need, kes põhimõtteliselt ei astu sellistesse poodidesse sisse, natuke mõtleks, millise ökoloogilise jalajälje nad meie planeedile jätavad ja kas see on seda väärt? Ning need, kes on n-ö antiigi, vintage’i ja kunsti austajad, mõtleks selle üle, kas nende trajektoor ehk võiks aeg-ajalt suuremaid haake sisse teha ja mõnikord mõnda uus- või taaskasutuskeskusesse viia?

Sarnased artiklid