Bioneer õpetab sortima: jäätmejaamad

Jäätmejaamade rajamist korraldavad omavalitsused, kuna see on nende ülesanne. Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda mitmeid erinevaid jäätmeliike, sh kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja probleemtooted.

Mida teha jäätmetega
Koostas ja pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
9. august 2018

Kui jäätmejaama ei ole, siis saab koduseid ohtlikke jäätmeid ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Aeg-ajalt korraldavad omavalitsused koostöös tootjatega ka kogumisringe nii ohtlike jäätmete kui ka probleemtoodete kogumiseks.

Eestis korraldab jäätmete sortimist kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, kus on kirjas jäätmete sortimise nõue ja kuidas sorditud jäätmeid mingis piirkonnas üle anda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad, järelevalve ja tervisekaitsenõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumiskonteinerid taaskasutatavate jäätmete (sh ohtlikud) kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. Jäätmejaamas toimub ka kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (mööbel, kodumasinad, majatarbed, riietusesemed jms) kogumine ja jaotamine. Paljudes jaamades on rajatud koht (nt asfaltplats) biolagunevate jäätmete kompostimiseks.

Jäätmejaamad on vajalikud selliste jäätmete jaoks, mille

kogumine tekkekohal konteineritega ei ole võimalik (vana mööbel, suured ehitus-lammutusjäätmed);
mis on hõlpsalt taaskasutatavad (aia-pargijäätmed jm);
mis vajavad erikäitlust (elektroonikaromud, vanarehvid, ohtlikud jäätmed).

Infot jäätmejaamade kohta leiab omavalitsuse kodulehelt. Sealt on leitav ka kohalik jäätmehoolduseeskiri.

Jäätmete äraandmine jäätmejaama võib olla tasuline.

Enne jäätmete viimist jäätmejaama, on otstarbekas tutvuda jäätmejaama hinnakirjaga, vastu võetavate jäätmete nimekirjaga ja vastu võetavate kogustega. Osadele jäätmetele võivad olla seatud kogusepiirangud. Mitte kõiki jäätmeid ei saa alati ära anda. Kõige lihtsam on jäätmejaama helistada.

Eraisikutele ja juriidilistele isikutele kehtib enamasti erinev hinnakiri. Jäätmejaamas võidakse küsida isikut tõendavat dokumenti (ID-kaarti), et määrata elukoha andmeid. Kui isikut tuvastada ja elukohta määrata ei saa, võivad kehtida kallimad (mitte kohalikule elanikule mõeldud) hinnad.

Ettevõtte autoga jäätmete loovutajale võivad kehtida juriidilise isiku hinnad.

Jäätmejaamal jääb õigus jäätmete vastuvõtust keelduda, kui üle anda soovitud jäätmeid ei ole kajastatud jäätmenimistus või kui üleandja ei saa jäätmete eest tasuda.

Kui kodus tekib esemeid, mida enam kasutada ei taha, otsi infot kuhuviia.ee veebist. Sealt saab infot, kuhu viia näiteks riideid, mööblit või ka ohtlikke jäätmeid. Tutvuge ka Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmerattaga.

NÄIDE!

Tallinnas sätestab jäätmehoolduse korra Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Jäätmete üleandmise kohta saab infot kas Tallinna linna veebist või infotelefonilt 1345. Konteinerite asukohad leiab kuhuviia.ee veebist. Korraldatud jäätmeveost võib lugeda Tallinna veebist.

Tallinnas on 3 jäätmejaama:

Rahumäel (Rahumäe tee 5a);

Pääskülas (Raba tn 40) ja

Pärnamäel (Pärnamäe tee 36).

Jäätmejaamades võetakse Tallinna elanikelt tasuta vastu (kehtib vaid kodumajapidamisest pärit jäätmetele):

paberit ja pappi, kartongi

plastijäätmeid, sh PP, PVC, PE, PS ja vahtplast (kuni 1m³)

metalli

klaasi, sh lehtklaasi (kuni 1m³)

pakendijäätmeid

toiduõli

töötlemata puitu (kuni 1m³)

sorteeritud betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted (kuni 1m3)

kasutuskõlblikku mööblit (mööbli seisukorra otsustab jäätmejaama klienditeenindaja. Kasutuskõlbulikuks tunnistatakse väga heas korras mööbel, mida on võimalik suunata korduskasutusse)

komplektseid elektri- ja elektroonikajäätmeid (nt külmikud, telerid jms)

sõidukite rehve (ühelt toojalt korraga kuni 8 velgedeta rehvi)

kasutuskõlblikke riideid (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrilist kotitäit)

biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (tasuta ühelt toojalt korraga kuni kuus 100-liitrilist kotitäit)

piiratud koguses järgmisi ohtlikke majapidamisjäätmeid:

õli sisaldavad jäätmed – kuni 20 l;

värvide, liimide, vaikude jäätmed – kuni 10 l;

kemikaalide jäätmed - kuni 10 l;

vanad ravimid – kuni 2 kg;

teravad ja torkivad esemed – kuni 2 kg;

nakkusohtlikud jäätmed – piiramatus koguses;

päevavalguslambid – kuni 10 tk;

elavhõbedajäätmed – kuni 2 kg;

akumulaatorid ja patareid – piiramatus koguses;

pesuained – kuni 10 l;

ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid sh, absorbendid, kaltsud, filtermaterjalid – kuni 10 kg.

Ettevõtetele ja teiste omavalitsuste elanikele (va koostöölepingud omavad vallad) tasuta teenus ei kehti!

Koguseliste piirangute puhul on toojal võimalik jäätmeid tasuta üle anda üks kord päevas.

Jäätmejaamades võetakse vastavalt hinnakirjale vastu:

ehitusjäätmeid (sh kips, vill jms)

eterniiti,

tõrvapappi ja muid bituumienitaolisi segusid,

suurjäätmeid (nt kasutuskõlbmatu mööbel),

kasutuskõlbmatuid riideid ja tektiili,

töödeldud puitu,

pinnast ja kive,

bioloogiliselt mittelagunevaid ja muid aia- ja haljastusjäätmeid

mittekompleksed elektroonikajäätmeid.

tasuta piirkoguseid üleantavad jäätmed

Oluline teada! Lasnamäe jäätmejaam suleti

Alates 2016. aasta 1. jaanuarist hakkasid jäätmejaamadele kehtima täiendavad nõuded lahtiolekuaegade suhtes, mis peavad tagama elanikkonnale võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmed sobival ajal üle anda vähemalt kolm korda nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval, kokku 24 tunni jooksul. Samuti pikenes jäätmejaamas vastuvõtmiseks kohustuslike jäätmete nimekiri. Jäätmejaamas peab saama ära anda jäätmetena paberit ja pappi, plasti, metalle, klaasi, biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, puitu, tekstiili, suurjäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Täpsemalt kehtivatest nõuetest saab lugeda: Jäätmeseaduse § 36 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusest nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“.