Juba paar aastat on maailmas tõusmas nõudlus tippkvaliteetse kohvi järele. Kõikjal on hakatud rohkem lugu pidama kvaliteedist. Väga paljud tarbijad on lisaks sellele jõudnud äratundmisele, et mitte ainult kvaliteet, vaid ka toote saamisprotsess peaks olema puhas ja eetiline. Nii on tõusnud ka nõudlus õiglaselt kaubeldud mahekohvi järele lausa nii tugevasti, et nõudlus ületab tunduvalt tootjate pakkumise.
- Tarbimine ja tervis
- Signe Reilent, Bioneeri vabatahtlik kaasautor
- 10. november 2010
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Ka kohvijoojate ring on kasvanud: seda musta ergutavat märjukest tarbitakse ohtramalt nii kohvi enda tootmismaades kui ka uutes tööstusriikides, ning seegi nihutab omakorda nõudluse ja pakkumise tasakaalu.
Muutunud ilmastikutingimused sunnivad kohvikasvatajaid viljelema oma kohviistandusi üha kõrgematel aladel ja raskemates tingimustes.
Tooraine nappus, kombineeritud spekulatiivsete tehingutega börssidel on viinud tõusuteele kohviubade hinna maailmaturul. See areng on väga positiivne väiketalunikest kohvikasvatajatele, kes on saanud juba üleliia kaua oma saagi eest väga, väga kasinat tasu.
Kohvioad ja börsid
Kohvi maailmaturuhind määratakse kindlaks Londoni (Robusta) ja New Yorki (Arabica) börssidel. Uuest nn päevahinnast teavitatakse koheselt kokkuostjaid tootmisriikides.
Kohviubade hind börsil on aga väga kõikuv. Kui selle aasta märtsi lõpus maksis New Yorki börsil 100 ameerika naela (45,36kg) tavakvaliteedi Arabika kohvi veel 136,15 USA dollarit, siis septembri keskpaigaks (21.09.2010) oli hind tõusnud pea 35% ehk 183,73 USA dollarini. Aastal 2002 oli maksis sama kogus kohviube see-eest ainult 60 USA dollarit. Mis oleks või kuidas meil läheks, kui ka meie tööandja maksaks meile palka nagu „Jumal juhatab“?
Palju maailmaturuhinnast tootjani jõuab, sõltub paljustki ka talunike endi kauplemisoskusest kohalike ülesostjatega ja nende omavahelisest sõltuvusest (või sõltumatusest), aga samuti ubade kvaliteedist, transpordikuludest ja maksudest.
Organisatsiooni TransFair andmete järgi on tootjateni jõudev osa müügihinnast aga siiski langemas: kui 1992 said tootjad sellest veel 33%, siis kümme aastat hiljem ainult 10%.
Õiglase kaubanduse hinnapoliitika
Talunikud ja väiketootjad, kel on võimalus oma saaki müüa õiglasele kaubandusele, kõikuvate börsitehingute ja seega oma eksistensi pärast muret tundma ei pea. Põhjuseks on rahvusvaheliselt kokku lepitud ja kindlaks määratud Fairtrade standard hinnad, mis kehtivad kõikidele õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märki kandvatele toodetele ja sertifitseeritud koostööpartneritele.
Nii võivad ühistud kindlad olla, et neile makstakse 100 ameerika naela (45,36kg) Arabica kohvi eest alati vähemalt 125 USA dollarit. Sellele lisaks on kohustatud kõik sertifitseeritud Fairtrade eksportöörid tasuma oma ühistustest koostööpartneritele sama koguse kohta 10 USA dollarit õiglase kaubanduse lisatulu (Fairtrade Premium).
Ühistutel tuleb see lisatulu investeerida sotsiaalsete, majanduslike või keskkonnaprojektide arendamiseks. Ka see summa tuleb otseselt kasuks kohvitootjatele ja nende peredele.
Kuid 125 USA dollarit on garanteeritud miinimumhind. Maailmaturuhinna tõustes tuleb kõigil fairtrade eksportööridel maksta oma koostoopartneritele maailmaturuhinda, millele lisandub jällegi õiglase kaubanduse lisatulu. Mahepõllumajandusest pärit kohvi eest makstakse 100 ameerika naela pealt omakorda 20 USA dollarit mahelisatulu.
Niisiis tõuseb üldisest maailmaturu hinnatõusust tingituna automaatselt ka õiglaselt kaubeldud kohvi hind.
Enam kui Fairtrade standard
Euroopas leidub aga ettevõtteid, kelle jaoks ei ole ka Fairtrade standard piisav. Määrab ju „standard“ kindlaks miinimumhinna, mis katab kohvitootjate tootmiskulud ja igapäevased väljaminekud äraelamiseks ja lisatulu maksmisega garanteeritakse kohvikasvatajate sotsiaalsete olude paranemist. Fairtrade standard aga ei garanteeri veel tooraine head kvaliteeti.
Õiglase kaubanduse teerajaja Gepa Fair Trade Company on võtnud oma deviisiks pakkuda tarbijale eranditult esmaklassilise kvaliteediga õiglaselt kaubeldud (mahe)tooteid. Selliste toodete jaoks läheb aga vaja ka esmaklassilist toorainet. Et sellist toorainet oma toodete jaoks kindlustada, maksab Gepa oma koostööpartneritele veel kõigele lisaks 5 kuni 100 USA dollarit nn kvaliteedi lisatulu. Selle täpne suurus sõltub konkreetsest riigist ja koostööpartnerist.
Mida täpselt suudab korda saata õiglane hind, sellest räägivad tootjad ise?
Letitia Cano Armas, ühistu Fedecocagua, Guatemala: „Enne koostööd Fedecocagua’ga olime me sõltuvad kokkuostjatest. Nemad määrasid hinna ja mõnikord ei maksnud nad kohvi eest üldse mitte midagi. Nüüd aga oleme me suure ühenduse väike osa ja meisse suhtutakse õiglaselt. Ka Teie, tarbijad, kuulute meie ühendusse, sest Teie maksate meie kohvi eest õiglast hinda ja võimaldate sellega meile tulevikku.“
Lydia Nabulumbi, ühistust Gumutindo, Uganda: „Gumutindo maksis õiglasest kaubandusest saadud rahadega minu õpingud kohvitestijaks. Kohvikasvataja lapsena ei oleks ma iialgi julgenud unistada sellisest karjäärist.“
Antud teksti kasutamine ilma eelneva kokkuleppeta on keelatud!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
