MTÜ Hoiame Looduse seisukohad, miks metsanduse peatükk tuleks Rohetiigri maakasutuse teekaardilt maha võtta

MTÜ Hoiame Loodust on seisukohal, et Rohetiigri maakasutuse teekaardi sellisel kujul kasutamine on ühiskonda, ametnikke ja poliitikuid pahatahtlikult eksiteele viiv. Ühtlasi võib teekaart viia tõsiste tagajärgedeni seadusandluses, kuna see on metsatööstuse lobitööd toetava sisuga dokument.

Dokumendi ainueesmärk on meiepoolse analüüsi kohaselt hoida raiemahte 12 miljoni tm piires.

See kahjustab elupaiku ja soodustab metsatööstuse lobitööd seadusandluse muutmisel (raievanuste langetamisel) jms.
Esiteks on ainuüksi moraalselt vale avalikkusega suhelda, justkui oleks Rohetiigri maakasutuse teekaart koostatud keskkonnasõbraliku majandamise viisil. Alljärgnevalt põhjendab MTÜ Hoiame Loodust oma seisukohti:

  • Manipulatsioonid dokumendis: Dokumendis on väga palju manipulatsioone, mis muudavad kogu dokumendi sisu ebausaldusväärseks. Eesmärk on selgelt juhtida lugejate tähelepanu probleemi tuumast eemale. Kui võtame ette lk 13, siis seal on kirjeldus LULUCF sektorist, mis on teatavasti metsade üleraie tulemusel muutunud sidujast heitjaks. Asjaolu, et ulatuslikud uuendusraied on üks kolmest peamisest põhjusest, miks LULUCF sektor on muutunud sidujast heitjaks, on jäetud tekstist täielikult välja. Tähelepanu on juhitud ainult raadamisele. Tegemist on juba dokumendi alguses teadliku mõjutustegevusega ja selline lähenemine on vastuvõetamatu, kuna aastal 2027 tuleb meil ilmselt osta sadade miljonite eurode eest CO2 kvooti ja selle probleemi eiramine Rohetiigri dokumendi algfaasis on lubamatu manipulatsioon.
  • Metsade vanuseline jaotus: Lk 18 on välja toodud, et „Keskmine puistu vanus on 54,8 aastat.“ Seejärel lk 19 jätkub arutelu teemal: „Eesti metsade vanuseline jaotus on ajaloolistel põhjustel kujunenud ebaühtlaseks (vt ptk 1). Jätkusuutliku metsanduse tagamiseks toimub liikumine metsade ühtlase vanuselise jaotuse suunas.“ Esiteks, tavalugeja ilmselt ei taju, et metsade keskmine vanusenäitaja nii kõrgel tasemel on saadud sihtkaitsevööndi metsi kaasates, ja see omakorda varjab majandavate metsade suurt üleraiet. Ühtlasi on dokumendis vastuolu – ühelt poolt kirjutatakse, et tuleb liikuda ühtlase vanuselise jaotumise suunal, aga majandusmetsade vanust eraldi ei käsitleta, ning teiseks on lk 17 välja toodud, et „Ökosüsteemide halb seisund mõjutab negatiivselt nii majandust kui ka heaolu.“ Mida suurem on surve metsanduses ühtlasema vanuselise jaotuse suunas, seda nõrgemaks muutub meie ökosüsteem tervikuna. See tähendab, et dokument kõneleb iseenda väärtustele vastu, mis viitab asjaolule, et dokument koostati suuresti ärihuvidest lähtudes ja teisalt on sisse imbunud natuke jätkusuutlikkuse põhimõtteid, mis on ilmselt lisatud ainult selleks, et lugejatele tunduks asi tasakaalukam. Dokumendi osa lk 21 on kaalukalt üles ehitatud selliselt, et tagada lugejates veendumus, et praeguste raiemahtudega jätkamine oleks ainuõige tee (raiemaht kõigub seal 8–14 miljoni tm vahel). Jällegi mõjutusvahend 12 miljoni tm mahu hoidmiseks.
  • Metsaökosüsteemi hüved ja mahuküpsus: Lk 23 käsitleb metsaökosüsteemi mittepuidulisi hüvesid ja sealt loeme luulet, mitte teaduslikku analüüsi – punkt on lihtsalt viisakusest lisatud. Kuid vastukaaluks leiame lk 27–28 üsna põhjaliku analüüsi mahuküpsuse osas. Mis põhjusel oli vaja dokumendile lisada mahuküpsuse alusel raiumine? Ainus loogiline seletus on mõjutustegevus, et tulevikus saaks männi, kuuse ja teiste puuliikide raievanused seadusesse sisse viia, lausa 44 aastale mändide puhul. Teadlikult on küll viidatud 2015. aasta allikale, kus mahuküpsus on võetud, aga välja on jäetud asjaolu, et mahuküpsuse rakendamisega kaasneb puistute noorenemine, mis omakorda viib metsade elurikkuse vähenemiseni ja sealt olukorda, kus tuleb veel rohkem kaitsealasid rajada, et kaitsta olemasolevat ökosüsteemi. Lühidalt öeldes – oskuslik mõjutusviis, aga väga eksitav!
  • Süsiniku hoidmine ja kestvustooted: Dokumendis on välja jäetud ka metsaga seotud süsiniku hoidmise tagavara säilitamine, rõhk on ainult sidumisel, mis tegelikkuses ei aita kliimaeesmärke täita. Ühelt poolt noormets seob, ja teisalt paiskame aga heitmeid aina õhku ja rohkem, kui jõuame siduda. Arutelu sellest, et kestvustooted on justkui pääsetee kliimasoojenemisest, pole adekvaatne. Kestvustoodete eluiga jääb tihtilugu alla 20 aasta ja kuidas 90–130 aasta jagu talletatud männimetsa süsinikku saab tagasi siduda 20 aastaga, jääb täiesti arusaamatuks. Ehk siis Rohetiiger toetab veel lisaks ka teaduslikku manipulatsiooni, mis on maailmas väga kanda kinnitanud. Kui iga haritud inimene näeb selle rohepesu läbi, siis Rohetiiger ei näinud.
  • Metsa ökosüsteemi kahjutustamine: Lk 110 on väga põhjalik arutelu selles suunas, kuidas metsale iseloomulik ökosüsteem sisuliselt kahjutuks teha. Kuidas selline arutelukäik saab üldsegi haakuda Rohetiigri avaliku selgitusega, et tegemist on keskkonnasõbraliku majandamisviisiga, jääb isegi kõige parema tahtmise juures arusaamatuks.
  • Elupaikade seisund: Lk 122: „Eestis on vaid 7% elupaikadest282 halvas seisukorras (vanad loodusmetsad (9010*), soolehtmetsad (9080*), puisniidud (6530*) ja liigirikkad madalsood (7230)). Otsuse saaks teha „vanade loodusmetsade“ kohta, sest viimase 200 aasta jooksul on metsad läbi majandatud, aga enamik sihtkaitsevööndi metsadest muutub aastakümnete jooksul vanadeks loodusmetsadeks, seega nende seisukord paraneb juba tehtud otsuste alusel iseeneslikult.“ Siinkohal tuleb jällegi teha noomitus, tuues välja ainult kõige halvemas seisus elupaikade protsendi ja jättes mainimata, et 37% elupaikadest ei ole samuti heas seisundis, mis näitab, kui oskuslikult inimesi proovitakse eksitada. Lisaks tuleb suvel välja uus analüüs, mille kohta on juba mainitud, et elupaikade seisund näitab halvenemist. Seega arutelu, et „sihtkaitsevööndi metsad aastakümnete jooksul vanadeks loodusmetsadeks muutuvad“ on jällegi puhas demagoogia.
  • Raiemaht dokumendi elluviimisel: Lk 157 on välja toodud, et raiemaht dokumendi elluviimisel oleks 12 miljonit tm! - Rohetiiger avalikul survel, selle punkti täna eemaldas!

Saame tõdeda, et dokument vastab intensiivse metsamajandamise soovidele ja ei sisalda mingit ideed keskkonnasõbralikust majandamisviisist.
MTÜ Hoiame Loodust nõue on, et Rohetiiger eemaldaks dokumendist metsandusega seotud osa ja teeks selle koostöös kõigi osapooltega uuesti. Metsatööstuse kaasamine on kindlasti vajalik uue ja tasakaaluka dokumendi loomisel, aga kaasamine ei tohi põhineda metsatööstuse ärihuvidest lähtudes. Metsatööstus ei ole viimased 20 aastat tegutsenud jätkusuutlikkuse põhimõttel, vaid oma läbimõtlematutest majandushuvidest lähtudes. Kui dokumenti ei muudeta, ootab meid ees aina süvenev ökoloogiline kriis, mis kandub ka Rohetiigri mainesse. Eesti looduskaitse ei aktsepteeri kunagi Eesti looduse hävitamisele kaasaaitamist ja seda ka mitte Rohetiigri puhul. Igal teol on tagajärg ning Rohetiiger peab võtma seisukoha ja oma vead parandama.

NB! Kokkuvõte ei puuduta kõiki probleemseid punkte, vaid on näidis ainult sellest, kui loodusvaenuliku dokumendi Rohetiiger metsatööstuse kasuks lõi. Rohetiiger muutus Rohepesutiigriks või Tööstustiigriks – valige endale sobivam.

Mati Sepp

MTÜ Hoiame Loodust

Sarnased artiklid