Rahal on küllaltki vähe lootust meid õnnelikuks teha. Kui me oleme juba kord vaesuse lõksust pääsenud, on kasvaval jõukusastmel üllatavalt väike mõju meie õnnelikkuse tasemele ja seda eriti just arenenud maades. Mis veelgi hullem – ajaloo rikkaimas riigis, 21. sajandi Ameerikas, muutuvad inimesed eluga üha rahulolematumaks.

Pole vist vaja öeldagi, et see teave läheb vastuollu moodsa ühiskonna peamise eeldusega – rohkem raha = rohkem rahulolu. See eeldus on põhjuseks, miks tööpäevad pikale venivad, börsiuudised meid närviliseks muudavad ja miks me säästame, et lubada endale üks kallis õhtusöök, käekell, auto või korter. Meid on pandud uskuma, et raha suudab naudingut pakkuda.

Statistiline ebakõla raha ja õnnelikkuse vahel tõstatab aga huvitava küsimuse: miks ei suuda raha meid õnnelikuks teha? Ühe intrigeeriva vastuse võib saada Liege ülikooli psühholoogide värskest uuringust. Teadlased uurisid „kogemuse laiendamise“ (experience-stretching) hüpoteesi, mida selle autor Daniel Gilbert kirjeldab järgneva looga:

„Ma olen palju aastaid kitarrimänguga tegelenud ja mulle pakub väga vähe naudingut, kui pean lõputult kordama mingit lihtsat kolme akordiga lugu. Kui ma aga teismelisena alles mängima õppisin, võisin ma neid lihtsaid akorde tundide viisi tinistada, kuni mu vanemad alumisel korrusel harjavarrega vastu lage koputama hakkasid. Kas teile ei tunduks mõistlik võtta appi kogemuse laiendamise hüpotees ning öelda, et kogemus, mis mulle kunagi naudingut pakkus, ei suuda seda enam teha? Ehk peaks kogemust kuidagi laiendama?“

Mis on sellel hüpoteesil aga pistmist raha ja õnnelikkusega? Liege ülikooli psühholoogid panevad ette, et kuna raha võimaldab meil elus parimaid asju nautida – näiteks kallites luksushotellides ööbida, sushit süüa ning hinnalisi vidinaid osta – siis tegelikult vähendame sellega oma võimet tunda rõõmu lihtsatest igapäevastest pisiasjadest. Kuna enamik meie rõõmudest on tegelikult maalähedased – me ei maga ju iga päev lukshotellis – siis meie võime neid nautida kahaneb. Me püüame end raha abil hellitada, kuid tegelikult hoopis rikume end ära.

Uuring ise on otsekohene. Psühholoogid kogusid Liege ülikooli 351 täiskasvanud töötaja vastuseid online-küsitluse abil. Nad „premeerisid“ subjekte esmalt virtuaalse rahapatakaga ning küsisid siis hulga küsimusi, mis pidid püüdma vastajate „nautimisvõimet“. Test töötas nii:

Osalejatel paluti ette kujutada, et nad saavad hakkama mingi olulise ülesandega (rahulolu), veedavad romantilise nädalalõpu kodust eemal (rõõm) või avastavad matkal olles imelise kose (imetlus). Igale stsenaariumile pakuti kaheksa võimalikku väljundit, sealhulgas positiivsete emotsioonide väljendamine, paigale jäämine, sündmuse meenutamine või järgmise sündmuse ette ennustamine ning sündmuse kirjeldamine teistele. Osalejatel paluti valida vastused, mis kirjeldaks nende tavapärast reaktsiooni kirjeldatud olukordades ning neile anti punkt iga kord, kui nad valisid nautlemisstrateegia.

Pooltele vastajatele aga rahapakki ei antud. Huvitaval kombel avastasid teadlased, et „rikkas seisus“ vastajad – need, kellele anti rahapakk – said oluliselt madalama „nautimisskoori“. Uurijad järeldavad, et raha omamine ja isegi selle vaatamine vähendab meie huvi igapäevaste rõõmude vastu. Samuti selgus, et vastajad, kellel oli ka reaalses elus rohkem raha, said nautlemistestis oluliselt madalama skoori. Järgmises katses, kus Kanada tudengitele näidati šokolaadisöömise ajal dollaripaki pilti, muutusid erisused kahe grupi vahel veelgi suuremaks. „Jõukad“ maiasmokad kulutasid šokolaadi nautimisele oluliselt vähem aega.

Psühholoogid võtavad uuringu trööstitult kokku: ligipääs parimatele asjadele siin elus võib tegelikult vähendada meie võimet igapäevastest pisiasjadest rõõmu tunda. Uuring näitab, et isegi lihtne jõukuse meeldetuletamine ja jõukuse tajumine kahjustab inimeste oskust pisiasju nautida. Samamoodi, nagu reaalne jõukuski. Teisisõnu – sa ei pea isegi nädalaks Egiptusesse sõitma, et oma nautimisvõimet kahjustada, sest ainuüksi sellisest võimalusest teadlik olemisest piisab, et sa võtaksid igapäevaseid pisirõõme iseenesestmõitetavana ning ei suudaks neid väärtustada.

See viib mõtted amishitele. Nad elavad ilma suurema osa asjadeta, mida meie igapäevaselt vajalikuks peame. Nad ei kasuta autosid, keelduvad internetist, väldivad kaubamaju ning eelistavad tagasihoidlikku elu kopsakale pangakontole. Ja tulemuseks on õitsev õnn! Kui amishitel paluti oma õnnetaset hinnata skaalal 1 kuni 10, siis selgus, et nad on oma eluga sama rahul, kui Forbes 400 nimekirja kuuluvad multimiljonärid.

Seda võib muidugi mitmeti seletada – amishite kogukonnas on tugevad sõprussidemed ja tugev religioosne taust, mis samuti hea enesetundega korreleeruvad. Kuid sellegipoolest tundub, et osa nende õnnest on seotud kogemuse laiendamisega. Amishid ei põe, kui nad omale viimast iPod’i ei saa või vinges restoranis einestamas ei käi. Lõpptulemusena oskavad nad paremini nautida neid asju, mis on tõeliselt olulised. Ja neid juba raha eest ei osta.

Allikas:
Wired.com: Why Money Makes You Unhappy

Sarnased artiklid