Rohelise maailmavaatega kaaskodanikele heidetakse sageli ette, et nad räägivad inimeste naftaorjusest sama innukalt, kui usukuulutajad jumalast. Naftatipp olevat rohelise religiooni maailmalõpu sümbol. Bioneeri toimetaja Katrin Lipp mõtiskleb naftavaba elu võimalikkuse üle.
- Energeetika
- Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 14. oktoober 2008
Maailmas toodetakse hetkel 80 miljonit barrelit toornaftat päevas. See teeb aasta peale kokku 29 miljardit barrelit. Kui nii palju toota saab, siis pole ju probleemi, on nende numbrite põhjal lihtne arvata. Tegelikult ikka on küll. Naftavarud ei ole ju piiramatud.
Kunagi lootis inimkond alkeemikute peale, kes unistasid tarkade kivist, mis kõik metallid kullaks ja hõbedaks muudab ja panatseast, mis kõik haigused ravib. Kui nüüd veidi mõelda, siis nafta on tooraine, mille kasutusvaldkondade paljusus oleks iga alkeemiku kadedaks teinud.
Kui me jätkame nafta tarbimist praegusega samas tempos, siis saavad odavad varud otsa juba meie eluajal. Kallimate naftavarudega on kurvad lood, sest nad on küll olemas, aga nende kasutamine pole eriti otstarbekas. Oletagem, et bensiiniliiter maksab 200 krooni. Kas te ikka sõidaksite iga päev autoga? Aga bensiin ei ole ainus asi, mida naftast tehakse. Nafta on igal pool meie ümber.
Olen üsna veendunud, et suuremal osal lugejatest on plastikust korpusega arvuti, mille juhtmed on kaetud naftast valmistatud elastse kihiga. Ka arvutihiir teie kirjutuslaual on plastikust. Sama materjal ümbritseb teie televiisorit, muusikakeskust, röstrit, võib-olla ka seinakella ja telefoni. Nafta on tooraineks ka plastikakendele, mitmetele põrandakattematerjalidele, spordikottidele, autokummidele, pastakatele, paljudele riietele, kummikutele ja loomakaitsjate kurvastuseks ka kunstnahale. Ei tasu unustada, et nafta on vallutanud tänapäevase kosmeetikatööstuse ja suurem osa laste mänguasjadestki on naftast. Nafta kasutusvaldkondade teemalist loetelu võib veel pikalt jätkata.
Milline oleks elu ilma naftata? Vaevalt, et keegi seda täpselt ennustada oskab, aga kindel on, et elu saab olema hoopis teistsugune. Ma ei usu, et meie elukorraldus läheks paari sajandi tagusesse aega tagasi. Pigem püütakse leida alternatiive, et jätkata võimalikult mugavalt.
Lisaks bensiinihinna ülisuurele tõusule ja plastiku kadumisele igapäevaelust toob naftatipujärgne elu kaasa ka muid muutuseid. Näiteks oleme me harjunud, et supermarketites on aastaringselt müügil värsked puuviljad ja et meie riided tulevad suuremalt osalt Hiinast. Kui nafta liiga kalliks läheb, lõpetatakse toidu ja riiete kaugelt toomine ära. Puhtalt praktilistel põhjustel on inimesed sunnitud hakkama eelistama kohalikku kaupa. Tõenäoliselt saab transpordivaldkond olema odava nafta lõppemisest enam kui häiritud, sest naftat vajavad nii autod, lennukid, rongid kui ka laevad. Siinkohal võib küsida, et milles probleem, võtame kasutusele alternatiivsed kütused. Oleks asi vaid nii lihtne! Olukorras, kus inimeste hulk planeedil Maa kasvab meeletu kiirusega, ei ole mõeldav kogu transpordile kuluva nafta asendamine mõne biokütusega. Meil ei ole selleks piisavalt vaba põllupinda.
Palju probleeme põhjustab kindlasti ka asjaolu, et naftat kasutatakse elektri ja sooja saamiseks. See tähendab, et piirkonnad, mis on siiani sõltunud naftast, peavad hakkama otsima alternatiivseid lahendusi. Suur hulk majandusinimesi näeb ainsa väljapääsuna tuumaelektrijaamasid. Tuumaelektrijaamade vastased pakuvad lahenduseks kogukondlikku eluviisi, mille juurde käib ka energeetiline sõltumatus näiteks kohalike tuuleturbiinide või päikesepatareide kasutamise abil.
Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. Ülikõrge hind võib muuta rohu vähem kättesaadavamaks. Naftasaadused on olulised mitmetes allergia-, depressiooni- ja suhkruhaiguse ravimites ning antiseptikutes.
Minu isikliku arvamuse järgi saab naftatipu järgses elus olema väga palju kõikvõimalikke ümberkorraldusi. Lisaks keerulisele olukorrale toob naftaajastu lõpp kindlasti kaasa ka innovaatiliste ideede laine, sest inimesed on ju oma olemuselt loovad. Kui olukord nõuab, küll leitakse ka lahendus ja võib-olla on uus lahendus parem kui vana.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta