Keskkonnaagentuuri värskest analüüsist selgub, et kuigi jäätmeteke on Eestis kasvamas, on ringlussevõtu potentsiaal jätkuvalt kõrge. Ettevõtted saaksid oma käitlusvõimsust paremini ära kasutada, kui inimesed kodudes usinamalt prügi liigiti koguks.

Keskkonnaagentuur uuris vajadust Eestis tekkivate jäätmete kohapealset käitlusvõimekust arendada. Selleks vaadeldi eri jäätmeliike ja piirkondi ning võrreldi viimase kuue aasta tekkekoguseid.

Analüüsist selgus, et paljud jäätmete töötlemiseks vajalikku luba omavad ettevõtted ei kasuta ära oma täielikku võimsust. Põhjuseks on tihti see, et materjal ei jõua nendeni. Olukorda saaks parandada, kui inimesed enam liigiti koguks, et väärtuslik materjal ladestamise asemel ringlusse võetaks.

„Jäätmed pole tegelikult prügi, vaid väärtuslik materjal ja hea tooraine, mida saab uuesti kasutada. Liigiti kogudes anname oma panuse riigi majanduse hüvanguks ja keskkonna säästmiseks,” ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. 

Samuti ilmnes, et jäätmete töötlusvõimekus pole üle riigi ühtlaselt jaotunud. Näiteks biojäätmeid töödeldakse kohe ümber just riigi põhjaosas, lõunas aga kiputakse rohkem ajutiselt ladustama ning seejärel viiakse need alles ümbertöötlusse. Kuna biojäätmed hakkavad lagunema juba tekkel, toob see kaasa suurema kasvuhoonegaaside eraldumise. Kiirem töötlus ja transpordiahela lühendamine aitaks pidurdada negatiivset mõju keskkonnale. Piirkondlike erisuste võrdlus näitas veel, et jäätmeteke linnades on kasvamas, kuid elanikele loodud head tingimused tagavad usinama liigiti kogumise. Kohtades, kus on piisav arv jäätmekogumispunkte pakendite ja muude jäätmete liigiti korjeks ning hea juurdepääs, on sorteeritud materjali osakaal palju suurem.

Ringlussevõtu ja ümbertöötluse potentsiaal on analüüsi järgi Eestis jätkuvalt kõrge, mis võimaldab veelgi enam vähendada prügilasse ladestamist. Loomulikult ei saa kõiki jäätmeliike iseseisvalt taaskasutada – vahel tuleb jäätmete spetsiifilisuse, väikese tekkekoguse, kallite tehnoloogiate või muude põhjuste tõttu teha koostööd naabervaldadega, kellel on vajalik võimekus olemas.

Loe analüüsi kohta pikemalt
Kõik analüüsi materjalid avaldatakse ka peagi valmival veebilehel “Eesti jäätmekava 2022–2026”:

Sarnased artiklid