Euroopa Keskpank (EKP) avaldas europangatähtede kui maksevahendi keskkonnajalajälje uuringu tulemused. Neist selgub, et pangatähtedega tehtud maksete keskmine keskkonnajalajälg oli 2019. aastal 101 mikropunkti (µPt) euroala elaniku kohta. See vastab näiteks sõiduautoga 8 kilomeetri läbimisele või 0,01%-le ühe eurooplase aastase tarbimise kogumõjust keskkonnale.

  • Ühe inimese poolt aastas kasutatavate europangatähtede keskkonnajalajälg vastab 8 km pikkuse autosõidu keskkonnamõjule.
  • Eurosüsteem kohustub pangatähtede keskkonnamõju veelgi vähendama, tagades samal ajal, et sularaha jääb laialdaselt kättesaadavaks ja seda aktsepteeritakse maksevahendina.

Uuringus mõõdetakse europangatähtede kogu kasutustsükli võimalikku keskkonnamõju. See hõlmab kõiki etappe alates toormaterjali hangetest, pangatähtede tootmisest, jaotamisest ja ringlusest kuni nende ringlusest kõrvaldamise ja hävitamiseni euroala riikide keskpankade poolt. See põhineb Euroopa Komisjoni välja töötatud toote keskkonnajalajälje hindamise metoodikal ning tugineb tööle, mis algas 2004. aastal europangatähtede esimese seeria kasutustsükli hindamisel.

Peamised tegurid, mis europangatähtede kui maksevahendi keskkonnajalajälje suurust mõjutavad, on sularahaautomaatide energiatarbimine ja pangatähtede transport, millele järgnevad töötlemine riikide keskpankades, pangatähepaberi tootmine ja rahatähtede ehtsuse kontroll kauplustes. Pangatähtede pikk elutsükkel ja asjaolu, et need on maksevahendina aktiivselt kasutusel, tähendab seda, et pangatähtede tootmise mõju on väiksem kui nende transpordi- ja jaotusprotsessil.

„Eurosüsteem kohustub muutma europangatähed võimalikult keskkonnasõbralikuks, tagades samal ajal, et sularaha jääb laialdaselt kättesaadavaks ja seda aktsepteeritakse maksevahendina,” märkis EKP juhatuse liige Piero Cipollone.

Alates 2004. aastast on eurosüsteem teinud jõupingutusi europangatähtede keskkonnajalajälje vähendamiseks, näiteks kasutades nende tootmisel üksnes 100%-list kestlikku puuvilla ning keelustades pangatähtede jäätmete ladestamise prügilatesse.

Ka sularahaautomaatide tootjad ja pangad on teinud edusamme oma seadmete keskkonnamõju vähendamisel. Täna avaldatud uuring näitab, et sularahaautomaatide energiatõhususe parandamine aitas aastatel 2004–2019 vähendada nende keskkonnajalajälge 35%.

Käimas on ulatuslik uurimis- ja arendustegevus, et muuta tulevased europangatähed kasutustsükli kõigis etappides veelgi keskkonnasõbralikumaks. Näiteks kaalub EKP alternatiivseid võimalusi pangatähtede jäätmete ladestamiseks, sealhulgas jäätmematerjalide taasringlusse laskmist ja taaskasutust. Samuti uuritakse võimalusi teha täiustusi trükiprotsessis kasutatavates materjalides ja komponentides.

Need meetmed on ka osa EKP laiemast kohustusest võidelda oma volituste piires kliimamuutuste vastu ning vähendada oma keskkonnajalajälge kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Üksikasjalikku teavet saab EKP iga-aastasest keskkonnaaruandest.

Sarnased artiklid