Lume alt sulab välja üsna palju riideid alates kinnastest lõpetades mütside ja jakkideni välja.

Kui leiad näiteks korraliku paari terveid kindaid, salli või mütsi, siis need saab koos oma riietega pesumasinasse torgata, puhtaks pesta ja uuesti kasutusele võtta.

Kui sa ise maast leitud rõivaid kanda ei tihka, siis vii need näiteks Humanasse või Uuskasutuskeskusesse ning lase need sel viisil uuesti ringlusesse.

Ainus tingimus leitud asjade taaskasutusse viimisel on nende olukord. Taaskasutusse pole mõtet viia kaltsusid, vaid ikka neid asju, mis on terved ja puhtad.

Krõpsupakid on oma olemuselt pakendid, mis võtavad kergesti tuule alla ja kipuvad prügikastidest välja lendama.

Et vähendada krõpsupakkide poolt tekitatud prahti, tasub need visata kinnistesse prügikastidesse. Veel parem on krõpsud üldse söömata jätta - nii säästad ka oma tervist.

Bioneeri jaoks olid suured kanistrid, mis vedelesid igal pool, kus autosid pargiti, ootamatuks leiuks.

Tundus võõrastav mõelda, et autoomanikud jätavad autokeemia pakendid pärast sisu lõppemist lihtsalt vedelema.

Mida teed sina vanade autokeemia kanistritega? Kas viskad need tänavale? Kas jätad kanistrid prügikasti? Või viid need hoopis jäätmejaama?

Kohvitopsid on viimase kümnendi jooksul muutunud tavaliseks prügiks meie tänavatel. Neid on eriti palju parklates ja suurte autoteede ääres. Tundub, et levimas on käitumismall, kus pärast joogi joomist visatakse tops prügikasti otsimata lihtsalt autoaknast välja.

Palju keskkonnahoidlikum oleks kasutada kohvi joomiseks kodust kaasa võetud korduvkasutatavat kaanega tassi.

Milline kohvijooja oled sina?

Üsna palju leidub magalarajoonides ka korteriühistuid, kus sügisel kokku riisutud lehed on jäänud ära viimata. Kotid vedelevad kevadeni hoovides ning tuul loobib nende sisu uuesti tänavatele.

Kriitpaberist flaierid on silmnähtavalt reostav reklaamiviis. Enamasti ei viitsi inimesed flaieri sisusse süveneda. Heal juhul visatakse reklaam kohe prügikasti, halvemal juhul jõuab värviline leheke tänavale.

Flaierite vastu aitab mingil määral postkastidele kleebitav silt "Ainult tellitud postile!"

Kui flaier just veeloigus ei uju, siis saab selle kerge vaevaga maast üles võtta ja prügikasti visata. Tänaval pakutavatest flaieritest tasub keelduda.

Lume alt sulab välja ka narkomaanide poolt maha jäätud kraam. Kui kuskil sinu kodu ümbruses on eriti palju süstlaid vedelemas, siis sealt kaudu pole mõtet õhtul üksi koju minna.

Kiirtoidurestoranides pakutava toidu pakenditega tunduvad olevat sarnased lood nagu kohvitopsidegagi - enim leidub neid parklates ja autoteede ääres.

Kiires masinas liikumine annab vist osadele autoomanikele karistamatuse tunde, sest jala liikudes ei loobiks nad kunagi prahti suvalises kaares.

Elektroonikajäätmeid sulab samuti lume alt palju välja. Katkised arvutid ja telekad viitavad hoolimatute metallikogujate tegutsemisele.

Suuremad kokku lükatud lumehunnikud näitavad hästi kätte, kui palju meie tänavatel plastpakendeid vedeleb.

Kas sina lased ka teinekord mõnel saiakotil või joogipudelil jalavaeva vähendamise nimel tänavale pudeneda?

Kilekotid on linnapildis nii tavaline prügi, et inimesed isegi enam ei reageeri nendele.

Paraku peitab vedelev kilekott endas ka ohtusid. Näiteks võivad neisse kinni jääda loomad ja linnud.

Plastpakendid jõuavad ka veekogudesse. Näiteks kilekott, mis täna lendab Tallinna tänaval, võib kuu aja pärast tappa meres ringi ujuva ja kogemata kilekoti ära söönud hülge.

Mitte kogu maas vedelev praht pole meelega tänavale visatud. Palju sodi lendab avatud prügikastidest minema tuulega. Prügi tänavatele sattumisele aitavad kaasa ka linnud ja loomad.

Plastist nuge, kahvleid ja lusikaid vedeles igal pool. Eriti palju oli neid poodide ümbruses ja pinkide läheduses, mis on loogiline. Inimesed ostavad poest salatit või sooja toitu, söövad selle kohe poe juures või pargipingil ära ja plast unustatakse tahtlikult või tahtmatult vedelema.

Kui tead ette, et pead tänaval karbist sööma hakkama, siis võta kodust kahvel kaasa. Nii säästad raha ja keskkonda.

Mitte kõik maas vedelevad koerajunnid pole tekitatud hulkuvate loomade poolt. Paljud koeraomanikud lihtsalt ei viitsi või ei taha oma looma väljaheiteid koristada. Tulemuseks on junnidega kaetud majaümbrused.

Kas sina koristad alati oma koera junnid ära?

Eesti rahva alkoholilembusest annab tunnistust uskumatu kogus lume alt välja sulanud klaastaarat.

Erinevalt panditaarast, mille eest saadav raha stimuleerib ringlusesse suunamist, jääb klaastaara tänavatele vedelema.

Kevadine klaastaara uputus on heaks vastuargumendiks neile ärimeestele, kes pooldavad Eestis panditaara süsteemist loobumist. Rahasaamise võimalus motiveerib taaskasutama.

Täna sööme kommi, homme sööme kommi... Olgu! Aga kommipaberid käivad ikka prügikasti!

Kuna kommipaber on kergesti tuulega prügikastist välja lendav praht, siis tasub kommipaberid pista suletud prügikasti.

Absoluutseks "võitjaks" prahitekitamise kogustes on paraku suitsetajad, kes oma konisid tänavatele pilluvad.

Kui bussipeatuste ja kõrtside esised lükatakse reeglina enam-vähem puhtaks, siis kortermajade ümbrus on aknast alla pillutud konidest kirju.

Siit võib teha lihtsa järelduse, et mittesuitsetamine on keskkonnahoidlik tegu isegi siis, kui suitsude tootmise mõjusid ja nende kasutamise mõjusid tervisele mitte arvestada.

Kas sina loobid konisd maha? Või oled sa mittesuitsetaja?