Hiljuti avaldasid Balti riikide pangaliidud ühise ettevõtetele mõeldud ESG-küsimustiku, et muuta lähenemine ühtsemaks ning luua standardid, mis on ESG andmete kogumise ja avalikustamise aluseks. Küsimustik aitab ennekõike klientide ootusi juhtida ja turgu juhendada.

Ühtsest lähenemisest on võita ennekõike klientidel, kellele pangad rohkem ESG küsimusi esitavad. Taoline pangaliitude koostöö on tunnustust väärt ning kuigi see ei anna veel vastust kogu rehkendusele, annab see ettevõtjatele esmase arusaama, milliseid andmeid hakkavad pangad neilt ESG teemadel küsima.

Üldandmed

Küsimustik koosneb kuuest osast, kus esmalt küsitakse üldandmeid ettevõtte tegevuse kohta. Käive, töötajate arv, tegevusalad ja nende osakaal netokäibest on teada kõigile ettevõtetele. Samuti see, mitu kinnistut ja asukohta on ettevõtte tegevusega seotud.

Kliimamõju

Järgneb kliimamõjude osa, kus küsitakse andmeid tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste ja energiatarbimise kohta. Kui ettevõttel on kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutused tegemata, tuleks sellest alustada ning võtta kasutusele näiteks vabavaral põhinevad lahendused. Alustuseks piisab ka mõjualade 1 ja 2 arvutustest ning teha selgeks andmete kogumine, monitoorimine ja haldamine. Kliimamõjude osas küsitakse ka, kas ettevõttel on heitkoguste vähendamise kava ning milliseid mittetaastuvaid ja/või taastuvaid energiaallikaid ettevõte möödunud täismajandusaasta jooksul tarbis. Tarbimisandmeid kasutatakse alusandmetena ka pankade finantseeritud emissioonide arvutamisel. Energiatarbimisandmete avalikustamine ja automaatne liikumine vajaks lähiaastatel ka riigi seadusandlikku muudatust.

Üleminek

Küsimustiku kolmanda osa kvalitatiivsed küsimused aitavad pankadel mõista ettevõtte kestlikule majandusele üleminekuks valmisolekut. Pankade jaoks on vajalik info, kas ettevõte on paika pannud kestlikkuse strateegia ja koostab kestlikkuse aruandeid. Siin peaks ka märkima, kas ettevõttele on väljastatud kestlike standardite sertifikaat ja/või toodete keskkonnadeklaratsioone. Lisaks soovitakse teada, kas ettevõte panustab mõne oma tegevusega EL-i taksonoomia keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisse. Kui ettevõttes pole neid teemasid veel fookusesse seatud, siis tasuks seda kindlasti teha.

Elurikkus

Neljanda osa küsimused on seotud ettevõtte tegevusega elurikkuse kaitse ja taastamise vallas. Mõne ettevõtte tegevus kahjustab vaieldamatult ka loodust, kuid selles osas soovivad pangad teada eelkõige seda, kas võimalike kahjulike mõjude ennetamiseks ja vähendamiseks on koostatud meetmekava.

Sotsiaal- ja juhtimistavad

Viienda osa keskmes on ettevõtte sotsiaal- ja juhtimistavad. Selles osas uuritakse, milliseid tegevusi tehakse oma töötajate, kogukonna ja tarneahelaga seonduvalt. Samuti küsitakse juhtimistavade ja juhendite kohta.

NFRD aruandluskohustusega ettevõtted

Küsimustiku viimane osa on suunatud vaid nendele ettevõtetele, kellele kohaldatakse muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi (NFRD) nõudeid, ehk avaliku huviga üksustele ning ettevõtetele, kus on enam kui 500 töötajat. Ettevõttel tuleb täpsustada taksonoomia alla kuuluvate majandustegevuste osakaal vastavalt netokäibele, kapitalikuludele (Capex) ja tegevuskuludele (Opex).

Lühidalt – küsimustiku täitmine ei käi üle jõu ühelegi ettevõttele, kes on seadnud pikaajalised plaanid ja strateegia. Pangad soovivad, et nende portfelli kuuluvad ettevõtted oleksid ka tulevikus nendega ning ettevõtted hindaksid oma ESG-ga seonduvaid riske. Eesmärk on ju selge: minimeerida nende riskide võimalik realiseerumine finantsriskidena.

Ühtne küsimustik ei lahenda esialgu päris kõiki jätkusuutlikkusega seotud andmemuresid, kuna pangad hindavad klientide jätkusuutlikkust erineva metoodikaga. Samuti ei ole võimalik ühe mütsiga lüües lahendada kõiki väljakutseid, kuna sektorid mõjutavad ettevõtteid erinevate jätkusuutlikkusega seotud faktorite kaudu. Siiski on esimesed sammud tehtud just ettevõtja kingadest vaadatuna ning kitsaskohtadele lahenduse leidmisega tegeletakse edasi.

Ühtse ESG kliendiküsimustiku leiab siit

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta