Terviseameti leheküljel tutvustatakse paljudele uut mõistet - ebaravi. Mis on ebaravi ja kuidas sellest hoiduda, loe siit.

Mida loetakse ebaraviks?

Ebaravi all mõistetakse nii ravitoimeta tooteid kui teenuseid.

Kas ebaravi on ohtlik?

Kuigi ebaravi ise või selle käigus inimesele pakutav preparaat ei pruugi alati otseselt tervist kahjustada, on see ometigi inimese elule ja tervisele väga ohtlik – raske tervisemure korral võib tõenduspõhise tervishoiu hülgamine ja ebaravi eelistamine lõppeda kas väga raske tervisekahjustuse või surmaga.

Kas ebaravi on uus nähtus?

Kahtlase väärtusega ravimeetodid omavad pikka ajalugu ning nende sobitumine tänapäeva arenenud ühiskonda näib esmapilgul veider – saame juba ainuüksi tänu interneti levikule ammutada tarkust maailma erinevatest allikatest. Paraku leidub veebiavarustes hulgaliselt pseudoteaduse alla liigituvat materjali, mille uskumine ja kasutamine võib tervisele ohtlik olla.

Kellest võib saada ebaravi ohver?

Ebaravi ohvriks võib langeda iga inimene. Kindlasti kuuluvad riskirühma need, kes põevad rasket haigust ja kes tahavad seetõttu uskuda ilusaid jutte mõnest ülitõhusast, kuid tunnustamata ravimeetodist. Kõige sagedamini pakutakse kahtlast „rohtu“ just vähi, diabeedi, liigesehaiguste, ülekaalu ja vananemise vastu.

Kes vastutab ebaravi tagajärgede eest?

Alustuseks tuleb rõhutada, et kahtlase raviskeemi valikul on alati kaks poolt – üks neist on teenuse müüja ja teine teenuse ostja. Kuna alati ei ole ebaravi teenus ebaseaduslik ja vabas ühiskonnas on meil kõigil õigus ostetavaid tooteid ja teenuseid valida, vastutab lisaks teenuse pakkujale tagajärgede eest ka teenuse ostja. Kindlasti tasub meeles pidada tõsiasja, et ebaravi teenused ega preparaadid ei tugine kunagi teaduslikele uuringutele ega katsetele, mistõttu on ebaravi valimine õnnemäng, millest võidab vaid ebaravi pakkuja.

Kuidas ebaravitsejat ära tunda?

•     Haridus – ebaravi propageerijal võib olla kõrgharidus, kuid tema meditsiiniline haridus on enamjaolt kas poolik või puudub see täielikult. Võibolla on ta omandanud teadmised mõnel tervishoiuga kaudselt seotud erialal, mis inimesi ravida ei luba.
•     Käitumine ja lubadused – olemuselt sageli emotsionaalne ja pealetükkiv. Lubab lihtsaid ja kiireid lahendusi aeganõudvatele probleemidele, oma jüngritele lubab ka kiiret rikastumist. Toetudes erinevatele vandenõuteooriatele vastandab end muu maailmaga ning süüdistab arste ja riiki pahatahtlikkuses.
•     „Isiklik kogemus“ – oma juttu põhistab ta ka „isikliku kogemusega“ stiilis „minu koer ju sai terveks“, „laps tervenes imeväel“, „valu oli nagu käega pühitud“. Samuti räägib ta lihtsatest asjadest väga keeruliselt ja kasutab sageli ka tundmatuid või valesid termineid – tema jaoks on oluline, et jutt kõlaks targa, kuid arusaamatuna. Näiteks võib tema suust kuulda järgmisi katkeid: „tugevdab immuunsüsteemi“, „tegemist on loodusliku ainega“, „tegemist on põletikuvastase aine või protseduuriga“, „muudab organismi pH-d“, „aitab kõige vastu“ ning „puhastab organismi“. Viimase tõestuseks tuuakse ka oksendamist ja kõhulahtisust, mis on tegelikkuses mürgistuse sümptomid.
•     Teenuse pakkumise omapära – ebaravi propageerija on nii „arst“ kui „apteeker“, pannes inimesele nii „diagnoosi“, määrates „ravi“ kui ka müües siis sinna juurde „sobiva“ preparaadi.
•     Suhtumine teenuse maksumusse – ebaravitseja sõnul pole rahale vaja mõelda, sest tervis on kallis...
•     Tegevusloa ja registreeringu puudumine – õigel tervishoiuteenust osutaval ettevõttel on alati olemas ka tegevusluba, mida saab kontrollida siit.
•     Eestis tegutsev tervishoiutöötaja peab aga olema kantud tervishoiutöötajate registrisse.
•     Tervishoiutöötajaks võib olla nii arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis teenust osutavad proviisor ja farmatseut. Proviisori ja farmatseudi kohta leiab infot siit.

Kellega võiks ja peaks enne tundmatu või kahtlasena näiva teenuse ostmist konsulteerida?

Kõige mõistlikum on sellistest tegelastest võimalikult kaugele hoida. Kuid võib juhtuda, et tänu oma keerulisele jutule ja agressiivsele müügitaktikale hakkabki inimene talle räägitavat juttu ääriveeri uskuma.

Siis tasub endale meelde tuletada, et tervisemurega tasub esmalt pöörduda perearsti poole, kahtlast teenust pakkuva inimese või ettevõtte tausta saab aga uurida ka terviseametist ja terviseameti registritest (vt punkt „Tegevusloa ja registreeringu puudumine“).

Kui arst mind aidata ei saa, siis võiks ju ebaravi proovida?

Kuigi tänapäeva tervishoid on kvaliteetne ja arenenud, pole kõik haigused alati ravitavad. Tõenduspõhisele ravile truuks jäädes on tervenemise võimalus aga igal juhul suurem ning elatud aeg kvaliteetsem ja pikem.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta