IQ ehk intelligentsuskvoot annab olulist teavet inimese vaimse arengutaseme kohta. Kuidas aga mõõdetakse inimese arukust ja vaimseid võimeid? Kui suur on keskmine näitaja? Loe ja sa saad teada palju huvitavat IQ-testide kohta!

Definitsioon

Mõistel ”intelligentsuskvoot” (IQ) on kaks tähendust: ühelt poolt tähendab see psühhomeetriliste testide jada, mille abil mõõdetakse inimese intellektuaalseid võimeid ja teiselt poolt nende testide tulemust. Sageli arvatakse, et IQ-ga mõõdetakse konkreetse inimese vaimset võimekust, kuid tegelikkuses see võrdleb testitava isiku individuaalseid võimeid rahvastiku keskmiste tulemustega. Osad teaduslikud uurimused on jõudnud järelduseni, et IQ sõltub eelkõige suures osas geneetilistest eelistest, kuid ka kultuuriline keskkond mängib siiski suurt rolli.

IQ ajalugu

Ameerika psühholoog Bernard Cattell kõneles juba 1890 nn. mentaalsest testist, kuid esimesed IQ –testid tegi 1906 prantsuse kultuuri- ja haridusministeeriumi tellimusel intelligentsiuurija Alfred Binet, keda loetakse psühhomeetria rajajaks. Nende testide abil püüdis ta arvutada koolilaste vaimset vanust, saamaks teada, millised lapsed on kooliküpsed. Binet’ teste on hiljem aastate vältel edasi arendatud ning parandatud. Psühholoog William Stern võttis kasutusele uue mõõtmisviisi ja lõi sellega intelligentsuskvoodi arvutamise põhimõtte: testitulemus (vanus vaimse võimekuse järgi) jagatakse lapse tegeliku vanusega ning seejärel korrutatakse referentsväärtusega 100. Stern, Terman, Wechsler…iga teadlane on loonud omi teste ja andnud oma osa meetodi optimeerimiseks.

Erinevad IQ –testide meetodid

Nagu juba mainitud on teadlased arendanud ja loonud mitmeid teste. Seetõttu on tänapäeval kasutusel olevad IQ-testid erinevate hindamissüsteemidega.

Põhimõtteliselt saab IQ-teste jagada kahte alagruppi: 1) Klassikaline IQ-test näitab inimese vaimset vanust; 2) Standardtest omaltpoolt vahendab informatsiooni selle kohta, milline on inimese „tase või järk” ühiskonnas (kvoot tähendab määrosa, seetõttu räägitakse intelligentsuskvoodist ehk üksikindiviidi suhestatusest ülejäänud rahvastikuga).

Standardtest on teisisõnu IQ-test koos võrdlusskaalaga. Klassikalist intelligentsustesti rakendatakse tavaliselt laste puhul. Täiskasvanute juures ei anna vaimse vanuse arvutamine samas kuigi palju informatsiooni. Seetõttu kasutatakse nende puhul standardtesti, enim on kasutusel psühholoog David Wechsler’i loodud väärtusskaala. Tulemused võivad erinevatel skaaladel omada aga erinevat väärtust: näiteks 150 punti Wechsler’i skaalal vastavad 180 punktile Cattell’i skaalal.

IQ-testide tulemused

IQ-testide tulemused jäävad 0 ja 200 vahele. Keskmine tulemus on 100 punkti. „Normaalse” intelligentsuse alampiir jääb 80 punkti juurde. Üliandekate isiksuste puhul ulatub intelligentsuskvoot üle 140 punkti. Mõned kõnekad näiteid: Albert Einstein’il oli IQ 160, šimpansil ulatub IQ vaid 60-ne punktini. Tuntud kölni koomikul Dirk Bach’il on IQ 123 punkti.

Intelligentsuskvoot kasvab kuni 6-7 aasta vanuseni ning hilisemas eas muutub see väga vähe. Seega saavutate nii 20 kui ka 40 aastaselt IQ- testis sama tulemuse, kui just stress, väsimus või depressioon ei muuda testi tulemust – st. need faktorid võivad IQ-d langetada.

Intelligentsustest

Testi viiakse üldjuhul alati läbi sama meetodi järgi: vastata tuleb teatud hulgale valikvastustega küsimustele (Multiple Choice Test (MCT)), kas üksinda või koos psühholoogiga, kes vastustele hinnangu annab. Küsimustik võib olla väga laiaulatuslik: ta võib hõlmata keelelist testi, mäluharjutusi, loogikaküsimusi…

Test on omakorda jaotatud veel erinevate alamteemade kaupa. Teie testi tulemit (kiirus, vastuste õigsus jne) võrreldakse iga küsimuse puhul eraldi rahvastiku keskmise tulemusega. Testi võidakse ka ajaliselt piirata.

IQ-testide meetodi piirid

IQ –testi puhul on tegemist kaudse meetodiga, mille abil võrreldakse üksikisikut rahvastiku keskmisega. Hinnang, mis selle tulemusel antakse, ei saa seega olla täiuslik ega lõplik. Psühholoogid ja eksperdid hindavad intelligentsustestide paikapidavust umbes 70-le protsendile. Intelligentsustestid ei anna näiteks teavet inimese teiste oluliste võimete kohta (kuna neid ei ole võimalik selle meetodiga mõõta), näiteks nagu loomingulisus, kunstiline andkekus ja fantaasia

Allikas: www.gofemin.de

Testi oma IQ

Sarnased artiklid