Eestis on 2,2 miljonit hektarit metsa, mis on rohkem kui pool riigi pindalast. Eesti metsades ei kasutata mineraalväetisi ning metsauuendamiseks GMO-sid, pestitsiide vaid väga vähesel määral. See tähendab, et potentsiaalselt on meie metsad mahealad.

Maheettevõttes majandatakse keskkonnasõbralikult, pidades silmas tulevaste põlvede õigust puhtale elukeskkonnale. Mahetooted ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid) ehk muundkultuure ega kunstlikke värv-, maitse- ja lõhnaaineid. Sarnaselt mahepõllumajandusele võiks nimetada ka meie metsad mahedaks.

Vastav hindamissüsteem on loodud põllumajandusametis mahepõllundusettevõtete jaoks, kuid Mahe-Eesti algatuse vedajate hinnangul on võimalus see välja arendada ka metsasektorile. Mahetunnustuse saamiseks on vaja kogu mahetegevus kanda registrisse ning tagada andmete õigsus.

Miks meil mahemetsa vaja on?

Mahemetsa idee on väärtustada ja tunnustada säästlikku ning jätkusuutlikku metsamajandamist Eestis, säilitades metsa biomitmekesisus. Mahemetsa eesmärgiks on samuti luua turueelis mahedalt majandatud metsast pärinevatele metsasaadustele ja -toodetele ning seeläbi mitmekesistada ja elavdada metsakasutust ja -majandamist Eestis.

Mahemetsa mõiste ja sisu lähtub metsaomaniku tegevusest metsas ehk siis metsamajandamisest ja -kaitsest. Metsa niinimetatud mahemajanduse põhimõtetest lähtuvalt on mahemetsandus defineeritud sarnaselt kui säästlik metsandus ning on vabatahtlik tegevus.

Meie riigimetsal on olemas kaks väärtuslikku rahvusvahelist sertifikaati FSC ja PEFC. See tähendab, et Eesti Säästva Metsanduse Standardi (ESMS) ning Eestis rakendatavate rahvusvaheliste säästliku metsamajandamise sertifitseerimisskeemide FSC ja PEFC üldpõhimõtteid rakendatakse igapäevaselt.

Mahe-Eesti mahemetsade määratluse kohaselt jätkub kõikide metsade majandamine ilma piiranguteta (v.a kaitstavad metsad), s.t uuendusraied, metsakuivendus, metsateede rajamine ja hooldamine ning metsakultiveerimine on lubatud.

Majandustegevus metsas järgib kehtivat metsaseadust. Erineva kaitserežiimiga kaitstavad metsad on oma olemuselt juba mahemetsad.

Väljavõte looduskaitse arengukavast aastani 2020, lk 37:

Majandatavates metsades on oluline täiendavate, metsaelustiku säilimist toetavate, piirangute järgimine metsa majandamisel, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine.

Väljavõte metsaseadusest:

§ 27.  Metsa kasvatamine
(3) Metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine mineraalväetistega on keelatud.

§ 40.  Metsakaitse
(5) Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga sätestatud juhtudel.

Väljavõte metsa majandamise eeskirjast (KKM määrus)

§ 20.  Pestitsiidide kasutamine metsas
(1) Pestitsiide võib metsas kasutada metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel.

§ 42.  Omaniku kohustused metsa majandamisel
2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest.

Lähiriikidest (samast geograafilisest piirkonnast) pärit metsaistutusmaterjali ja metsaseemne kasutamine metsauuendamisel on lubatud, GMO istutusmaterjali ja seemne kasutamine on keelatud.

Mahemetsas on metsakaitselistel eesmärkidel lubatud rakendada metsaseadusest tulenevaid metsakaitsemeetmeid, samas järk-järgult vähendada sünteetiliste pestitsiididega töödeldud istutusmaterjali jõudmist metsa. Eesmärk on uurida ja rakendada biopestitsiidide ning muid keskkonnasäästlikke tõrjevahendeid taimekahjustajate vastu.

Vastavalt põllumajandusameti põhimäärusele korraldab põllumajandusamet riiklikku järelevalvet mahepõllumajanduslike nõuete täitmise üle ning ettevõtete mahepõllumajanduse nõuetele vastavuse hindamist. 

Definitsioon:

Eesti Metsaseaduse järgi:

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

Metsamaaks loetakse metsaseaduse järgi maad, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

metsamaa, mis on kõlvikuna kantud maakatastrisse;

maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

Sarnased artiklid