Kas sularaha on mõne aasta pärast unustatud arhailine kauplemisvahend või on veel vara elujõuline ühiskonna ehituskivi maha kanda?

Kui vaadata Eesti Panga statistikat, siis on näha, et ringluses oleva sularaha hulk on viimastel aastatel jäänud stabiilseks ning ei ole vähenenud. „Võib öelda, et sularaha kasutamine on taastunud samale tasemele, mis ta oli viimase majandusbuumi ajal,“ ütleb G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Peeter Torim.

Ei sure välja niipea

„Meie hinnangul on sularaha vajadus jätkuvalt olemas kui ühele maksevahendile, mida tarbijad eelistavad erinevatel põhjustel: anonüümsus, kulude kontroll isikliku eelarve jälgimisel, turvalisus jne. Jah, ka turvalisus, sest kaardipettused on kuriteoliik, mis saab aina tuult tiibadesse,“ märgib Torim.

Kindlasti on üks osa sularaha püsimisel sellel, et sularahas tarbides on oma kulutuste hulgast parem ülevaade, alahinnata ei tasu ka emotsionaalseid põhjuseid ning tegelikult ka sularaha anonüümsust.

Sularaha on olemas olnud aastatuhandeid ning see statistika, mis meil on, ei näita märke sellest, et ta oleks hääbumas. Need trendid, mida me näeme, näitavad vastupidist – sularaha kasutamine Eestis ei ole aastate lõikes vähenenud.

Sularaha on soodsam kui kaardimaksed

Väide, nagu oleks kaardiga maksmine ühiskonnale kokkuvõttes odavam, ei pea paika. Seda ennekõike kaupmeeste jaoks, kellele on tegelikult sularahas arveldamine kordi odavam kui panga vahendusel kaardimakseid vastu võtta.

„Kaupmehe poolt tasumisele kuuluvad kaardimaksete teenustasud on mitu korda kallimad kui sularaha inkasseerimise teenustasud,“ väidab Torim.

Juriidilistel isikutel on veel umbes kuu aega võimalik sularaha kuni teatud summani tasuta  deponeerida sularaha sissemakse automaati, kuid selle tegevusega on seotud riskid – nimelt on raha automaati viiv inimene avatud võimalikele rünnetele..

„Inkasseerimine on turvaline alternatiiv, kus riskid on maandatud – tuleb inkassaator, kes toimetab raha turvaliselt ära ja toimub kanne arvele,“ soovitab Torim julgelt sularahaga kauplemist.

Kokkuvõtteks ütleb Torim, et olukorras, kus pangad tõstavad sularahateenuste hindasid, tasub kaupmeestel kaaluda, kas eelistada kaardimakseid või valida soodsam alternatiiv, milleks võib hoopis kujuneda raha inkasseerimine läbi spetsialiseerunud rahatöötlusettevõtte.

Lisalugemist:

Lugu on algselt avaldatud kodanikuportaalis "Julged hoolida"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta