Kultuurikatlas toimus Eesti ELi nõukogu eesistumise raames kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv", kus valdkonna juhtivad eksperdid rõhutasid põllumajanduse rolli ja muldade jätkusuutliku kasutamise olulisust toidu tootmisel ja ökosüsteemide teenuste pakkumisel. Konverentsil tehtud järeldused jõuavad ka novembris toimuva ELi põllumajandusministrite nõukogu päevakorda.

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid pani oma avakõnes kõigile südamele, et me ei tohi unustada, et muld on praktiliselt taastumatu loodusressurss. „Kui mullaga hoolimatult ümber käia, võtab selle taastumine väga kaua aega - kauem kui inimese eluiga. Teadlased on kindlaks teinud, et ühe sentimeetrise mullakihi tekkimiseks kulub sadu aastaid,“ sõnas Kaljulaid.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul peaks ühise põllumajanduspoliitika tulevikuaruteludes kohalike muldade ja maakasutuse eripärade tõttu pöörama enam tähelepanu muldadele suunatud meetmetele. „Väga oluline aspekt on minu arvates ka kõigi osapoolte teadlikkuse tõstmine. Seda nii igapäevases praktikas muldadega kokkupuutuvate inimeste kui ka näiteks koolilaste seas,“ märkis minister Tamm.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas, et peame tagama jätkusuutliku toidutootmise. „Peame julgustama nutikat põllumajandust, millel on oluline roll muldade jätkusuutlikkuse tagamisel. Peame võitlema kliimamuutustega, võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid, olema avatud innovatsioonile ning tegema põllumeestega koostööd. Kõiges selles on oluline roll ka ühisel põllumajanduspoliitikal“, sõnas volinik Hogan.

Konverentsil osalejad nõustusid, et muldade seisukorra parandamiseks põllumajanduses on jätkuvalt vaja paremaid lahendusi. Lisaks toodi välja, et arvestades erinevaid rahvusvahelisi kliimakokkuleppeid ja ÜRO säästva arengu eesmärke ning muldade olulist rolli kliimasüsteemis, tuleb toetada nii olemasolevaid kui uusi initsiatiive muldade süsinikuringe tasakaalustamiseks.

Teadmistepõhise poliitika rakendamiseks ja maakasutuse planeerimiseks kõikidel tasanditel peaks poliitika kujundamisel ja maa kasutamise otsuste tegemisel suurendama mullaandmete rolli. Selleks, et mullaandmeid paremini ära kasutada, tuleb Euroopa Liidu liikmesriikides uuendada mullakaarte ja veelgi tõsta miinimumstandardeid mullakaartide ruumilisele eraldusvõimele. Samuti tuleb uurida ja täielikult ära kasutada suurandmete potentsiaali.

Samuti jõuti järeldusele, et avalikkuse teadlikkust muldade tähtsusest tuleb jätkuvalt suurendada. Lisaks peab tõstma põllumeeste tootlikkust ning tulu ja edendama efektiivsemate ning keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate kasutamist. Selleks on vaja luua soodsad tingimused efektiivse teadmussiirde ja nõuandeteenuste organiseerimise abil.

Pärast esitlusi toimunud paneeldiskussioonis leiti, et Euroopa Liit vajab siduvamat ja tõhusamat mullapoliitikat tagamaks ELi muldade ja maakasutuse jätkusuutlikkus. Kuna liikmesriikide mullad, nende seisund ja muldi ohustavad tegurid on erinevad, siis on oluline mullakaitseks rakendatavate konkreetsete meetmetega tegeleda ka riigi tasandil. 

Konverentsi korraldas Maaeluministeerium koostöös Eesti Maaülikooliga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta