"Täna kinnitatud plaan loob kindlama raamistiku juhtumiks, kui Eestis peaks tekkima ulatuslik maapinna, järve või põhjavee reostus. Kuidas toimib koostöö erinevate asutuste vahel, avalikkuse informeerimine ja hilisem keskkonna taastamine - see on nüüd valitsuse poolt kinnitatud plaanis selgelt sätestatud," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.

Hädaolukorra lahendamise plaanis kirjeldatakse, kuidas korraldatakse ja juhitakse hädaolukorra lahendamist, millised on selles osalejate ülesanded, kuidas korraldatakse teabevahetust, avalikkuse teavitamist ning rahvusvahelist koostööd – seega eelnõu loob eeldused, et tekkinud olukorrad lahendatakse edaspidi efektiivsemalt, kuna reageerivate asutuste ülesanded ja vastutus on selgesõnaliselt kindlaks määratud.

Keskkonnareostust puudutava hädaolukorra lahendamisse on kaasatud erinevad asutused, milleks on näiteks Päästeamet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ja teised.

Ulatuslikust maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostusest sisemaal põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib kuni päästetööde lõpuni Päästeamet, pärast mida annab vajadusel sündmuskoha üle keskkonna eelneva seisundi taastamiseks. Keskkonna eelneva seisundi taastamist korraldab Keskkonnaamet, kes lisaks eelnevale korraldab veel eluslooduse päästmist. Keskkonnainspektsiooni peamisteks ülesanneteks on reostaja avastamine ja vastutusele võtmine ning looduskeskkonnale tekitatud kahju hindamine.

Avalikkuse teavitamine on lahendatud sarnaselt hädaolukorra lahendamise süsteemiga, et kõigepealt teavitab avalikkust juhtasutus ehk Päästeamet, hiljem juba vajadusel sündmuskohal hädaolukorra lahendamise ülevõtnud asutus.

Hädaolukordade lahendamiseks võib valitsus kuulutada välja eriolukorra, Riigikogu võib kuulutada välja erakorralise seisukorra. Alternatiiv eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisele on tugineda hädaolukorra lahendamisel vastavale hädaolukorra lahendamise plaanile.