Iga päev tarbime nii loomse kui ka taimse päritoluga toitu. Kas me aga mõtleme sellele, milline on selle toiteväärtus ja kust kohast see oma toitvuse ammutab? Väga vähesed mõtlevad sellele, et kõik saab alguse mullast. Ometi tuleks mullale suuremat rõhku panna, kuna 2015. aasta on üleeuroopaline mulla-aasta.

Muld on maakoore pealmises osas olev kobe kiht, milles saavad kokku nii elus kui ka eluta ained, täpsemalt murenevad kivimid ehk mineraalosa ja orgaaniline osa. Mahult on orgaanilisi osakesi küllaltki vähe: ligikaudu 5%, mille moodustavad bioloogilised komponendid (näiteks varis, juured, kõik mikroorganismid ning elustaimed). Kindlasti ei tasu unustada, et ligi pool mulla koostisest on õhk ja vesi, mida me tegelikult ei näe.

Ökosüsteemis on muld üks olulisem alustala: kui seda poleks, siis ei eksisteeriks ka meid. Miks muidu on piiblis ütlus: „Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama.” Muld omab elulist tähtsust: kõik elutegevuseks vajalikud toitained pärinevad sellest. Seega on äärmiselt oluline, et muld oleks toitainerikas, kobe, mitmekesise elustikuga ja heas olukorras, kuna selle roll on reguleerida aine- ja veeringeid. Muld toimib filtrina: puhastab vett ja seob süsinikku, mis talletatakse taimedesse ja sealt omakorda kandub see edasi loomariigile. Kõik on omavahelises seoses.

Mulla panus loodusesse

Muld pakub meile palju hüvesid, millele me tihti mõeldagi ei oska. Näiteks ei teki linnades piisava mullapinna olemasolul peaaegu kunagi üleujutusi, sest muld suudab vihmavett endasse imada ja seda hiljem järk-järgult vabastada.

Mullal on väga palju kasulikke omadusi, näiteks võime vett siduda. Mulla veehoiu võime sõltub suuresti sellest, kui palju on seal orgaanilist ainet (samuti mõjutab seda saviosakeste osakaal). Mida rohkem on väikseid pindaktiivseid osakesi, mis suudavad vett enda külge siduda, seda niiskem on muld.

Põllumajanduse jaoks on ideaalne keskmise lõimisega muld, see on nii niiskusthoidev kui ka hapnikurikas. „Eesti oludes ei kuiva enamik muldi tõenäoliselt peaaegu kunagi täielikult läbi. Võib küll mingis osas kuivada, näiteks pinnal, kus tekivad lõhed,” kommenteerib Eesti Mullateaduse Seltsi liige Piret Vacht.

FOTO: Mullamuuseum © Illar Lemetti

Aasta muld

Tänavu pälvis aasta mulla tiitli näiteks Põhja-Eestis, Saaremaal ja Muhus esinev paepealne muld. Kuigi mullakiht ise on õhuke (kuni 30 cm), on see väga huumuse- ja toitaineterikas. Mulla neutraalne pH tagab enamike taimede jaoks optimaalse kasvukeskkonna, kus on nii taimede kui ka mullaelustiku osas suur mitmekesisus.

Sellele vaatamata ei sobi see mullapind hästi tänapäevaseks põllupidamiseks, kuna tänapäeva tehnika kahjustaks mullakihti. Huvilised võivad aga proovida käsitsi kündmist.

Mullakaitse

Lõuna-Eestis, Pärnu- ja Viljandimaal toimub teatud piirkondades muldade looduslik toitainetest vaesumine. Suur sademete hulk uhub toitained mullaprofiilist allapoole. Samuti on arvukate põldude puhul probleemiks liigne orgaaniliste ainete ärakandmine ehk mulda ei satu tagasi nii palju vajalikke aineid kui vaja oleks.

Lisaks kasutatakse järjest enam mineraalväetiseid, mis võib tuua omakorda kaasa erihapestumist. Näiteks mõned väetised on happelised ning nende kasutamine muudab ka mulla järjest happelisemaks. Taimede arv, mis sellist mulda välja kannatab, järjest kahaneb. Selle tagajärjel on põllul võimalik kasvatada vaid paari taimeliiki.

Murettekitav on ka muldade täisehitamine, ennekõike Tallinnas ja selle lähiümbruses. 2013. aastal avatud neljarealise Aruvalla-Kose maanteelõigu ehitamise käigus hävitati ligi 55 ha põllumaad (Priit Penu, Mullapäev 2014). Ehitamisel ei arvestatud selle põllumaa väärtusega, mis ületas kordades Eesti keskmist põllumaaväärtust.

Lisaks ehitavad paljud logistikaettevõtted näiteks Jüri piirkonda laohooneid, mis võtavad enda alla tohutu hulga maapinda. Logistiliselt on asukoht ettevõtetele küll väga soodne, kuid mullastiku seisukohalt vaadatuna kannatavad head põllumaaks sobilikud maa-alad.

Praegu ei ole mullastikukaitse reguleeritud, mistõttu jäävad head alad ehitustele jalgu. Millal hakatakse mõtlema sellele, et haritavat maad mineraalainerohkete muldadega on põllumajanduslikuks tegevuseks tarvis?

Ohutegurid

Üheks suureks ohuteguriks linnastuvas maailmas võib pidada täisehitamist. Majad, maanteed, väiksemad teed ja parklad – kõik need võtavad pinnase enda alla, mille tagajärjel ei oma muld enam vee äraimemisvõimet. Seetõttu tekivadki pärast vihmasadu ja lumesulamist suured veelombid ja üleujutused. Vee ärajuhtimiseks ehitatakse tehislikke äravoolusid. Kuigi Eestis need veel laialt levinud pole, rakendatakse seda mujal maailmas jõudsalt, näiteks Hollandis ja Belgias on äravoolutorud enamasti vältimatud.

Järgmine probleem on erosioon kõrgustikel. Kallakutele rajatud põldudel nihkub viljakas mullakiht vihma ja tuule mõjul järjest madalamale. Rannikupiirkonnas kannavad vihm ja tuul viljaka mulla ära.

Kindlasti ei saa ära unustada ka võitlust reostamisega. Inimesed ei mõtle prügi maha visates, et see saastab meie pinnast, eriti ohtlikud on erinevad vedelikud.

Tänapäevalgi kestab võitlus Nõukogude ajast alguse saanud reostusega: vanad mahutid, paagid jms, mis on heidetud metsa alla või unustatud vanadele sõjaväelennuväljadele, on nüüdseks niivõrd läbi roostetanud, et kipuvad lekkima. Nõukogude ajal tehti suurejoonelisi maaparandustöid, mille raames maid kuivendati. Selle tagajärjel laguneb suur osa orgaanilisest ainest, mis tavaliselt niiske mulla sees on ja mis selle tõttu ei lagune (sh eralduvad süsihappegaas ja metaan).

Lisaks ei ole piisavalt mulla ökoloogiliste probleemide uurijaid. Nii on väga suur osa mullastiku elukooslusest on veel tundmata ja uurimata. Praegu on teadlastel kõigest 2-5% ulatuses ülevaade sellest, millised mikroorganismid elavad mullas.

Kardetavasti ei jõua teadlased aga enamikke muldasid uurida, kuna need on hävimisohus.

Komposteerimine

Taaskord on üha enam on populaarsust kogumas komposteerimine. Enam ei mängi elukoht rolli, komposti kogumisega saab tegeleda nii maal kui ka linnakorteris. Rohelise mõtteviisiga korterielanikele on leitud lahendus vermi- ehk vihmaussikompostimisena.

Komposteerimise eesmärk on eelkõige energiasääst: tänu sellele ei pea poest turvast või mineraalväetisi ostma ega kulutama energiat raskete biojäätmete transpordile. Kodus tehtud kompostis säilib mikroobikooslus tunduvalt paremini ja selle koostises saab kindel olla. Lisaks saab komposteerimisel oma aiamaa mullakihti koduste vahenditega parandada ja toitainerikkamaks muuta.

Mulla-aasta

Mulla-aasta tähistamise eestvedajad Eestis on ülikoolid. Täpsemalt on plaanis organiseerida arvukalt üritusi, mis on suunatud asjaarmastajatele ja huvilistele.

Jääb aga arusaamatuks, miks mulla-aastat Eestis riigi tasandil laiemalt ei tähistata ja see suuremat tähelepanu ei saa.

Bioneer ootab koostööhuviliste mullateadlaste, ekspertide ja mulla kasutamise ja kaitsega seotud inimeste tagasisidet ja kaastöid. Meie muld väärib tähelepanu!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta