Statistikaameti andmetel tegutses eelmisel aastal Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohas. Muuseume külastati ligi 1,7 miljonit korda, mida on 2020. aastaga võrreldes 59 000 külastuse võrra vähem. Ühtlasi on see viimase 18 aasta kõige tagasihoidlikum näitaja.

Statistikaameti analüütiku Erik Lesta sõnul on viimase kahe aasta muuseumikülastuste arvu vähenemine tugevalt mõjutatud COVID-19 pandeemiast ning sellest tingitud riiklikest piirangutest ja haigestumislainetest. „Küll aga tõotab käesolev aasta muuseumide külastamiseks helgem olla, kuna märkimisväärselt suurt langust võrreldes 2020. aastaga mullu ei olnud ning piirangute kadumine võib inimesed taas kultuuri avastama tuua,“ ütles analüütik.

Möödunud aastal tehti tuhande elaniku kohta 1261 muuseumikülastust, kõige enam Saaremaal (3062) ja Läänemaal (2978) ning kõige vähem Viljandimaal (289) ja Raplamaal (224).
 

Pandeemia on avaldanud mõju ka välisturistide külastamisaktiivsusele. Kui 2020. aastal külastas muuseume üle 320 000 välisturisti, siis 2021. aastal jäi nende arv veidi alla 240 000, mida on neljandiku võrra vähem kui 2020. aastal. „Kui veel 2019. aastal oli iga kolmas muuseumikülastaja välisturist, siis 2020. aastal iga viies ning mullu iga seitsmes,“ lisas Lest.

Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (85), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (64) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (43). Muuseumides töötas 1566 inimest, mida on pisut rohkem kui 2020. aastal, ning täistööajale taandatud töökohti oli 1420.

Muuseumiruumides toimus 1078 näitust ehk 97 võrra rohkem kui aasta varem.

Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on kultuuriministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib. Muuseumide liigitus põhineb UNESCO soovitatud jaotusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Vaata ka muuseumide valdkonnalehte.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta