Kui Eesti loodus oma loomade ja taimedega on suhteliselt ohutu ning vähemalt tuttav keskkond siin elavatele inimestele, siis reisile minnes sõltub terveks- ja ellujäämine suuresti ettevaatusest. Kui omal käel matkates tahetakse kangesti ise midagi korjata, tuleks siiski enne kohalike käest küsida, kas tegemist söödava liigiga ja kas seda ikka süüakse eelnevalt töötlemata. Näiteks lääneski järjest populaarsemad bambuse- ja sõnajalavõrsed vajavad kindlasti eeltöötlemist.

Ohud vees: merisiilikud ja meripõied

Rannapuhkusel tuleb arvestada, et ahvatlevalt kirju mereelu peidab endas mitmesuguseid ohte. Üks tüüpilisemaid vahejuhtumeid, mille puhul ka välismaalt mürgistusinfoliinile on helistatud, on astumine merisiiliku peale. Merisiiliku okkad on väga haprad ja murduvad pealeastumisel, jäädes kudedesse.

Enamasti ei ole okaste eemaldamine vajalik, sest need lahustuvad paari kolme päeva jooksul ise, ainult mõne pikaokkalise liigi okkaid tuleb eemaldada kirurgiliselt. Okaste vahel on osadel liikidel veel teravate kidadega varustatud mürginäärmed. Need võivad inimese külge kinnitunult veel mitmeid tunde mürki eritada ja seetõttu tuleb kohe naha küljest eemaldada.

Tavaliselt põhjustab merisiiliku mürk tugevat lokaalset valu, mõnedel kagu Aasia ja Ida Aafrika liikidel aga ka neuroloogilisi sümptomeid.

Soojades randades võib ootamatult kohtuda ka meripõie nimelise meduusiga (ka portugali sõjalaevuke), kelle kõrverakkudega kokku puutumine võib põhjustada raske süsteemse mürgistuse, mis väljendub lihasvalu, oksendamise, teadvushäirete ja hingamisraskusena.

Vältimaks tõsise kahjustuse teket tuleb kõik meduusiosised kohe rannas nahalt mereveega maha pesta ja vajadusel ka pisut kraapida, et naha külge kinnitunud kõrverakud lahti tuleksid. Täheldatud on, et meduusi kõrvetust leevendab soe vesi paremini, kui külm. Kohe võib kannatanule enda valuvaigistit ja tõsisemate kaebuste tekkides pöörduda arsti poole.

Abi tuleb otsida kohe!

Mistahes tervisekaebuste puhul ei maksa oodata paari päeva pärast saabuvat kojulendu, vaid tasub pöörduda abi saama koha peal, sest Eestis ei pruugi arst teie kirjelduse järgi ära tunda looma, keda ta kunagi elus näinud ei ole ja kohalikud tunnevad oma fauna puhul vajalikke ravivõtteid kindlasti paremini. Paljudel liikidel on suur hulk alamliike, mille mürgid on toimelt  erinevad. Näiteks skorpioni mürk toimib olenevalt liigist närvisüsteemi, südame-veresoonkonna süsteemi või mõlemasse.

Eksootilisel puhkusel võiks rutiiniks kujuneda, et enne riietumist raputatakse kõik riided läbi, kontrollimaks ega nendes ei varja ennast mõni kohalik loomake. Samuti tasuks oma asjadele põhjalik kontroll teha enne kojulendu, et ei peaks pärast kodus kapi alt sinna peitu jooksnud skorpioni püüdma. Kui teid on hammustanud mõni kohaliku fauna esindaja ja hammustuskohas tekib tugev valu, millega võivad kaasneda ka muud kaebused, ärge kõhelge pöördumast kohe arsti poole!

Suuremates hotellides on sageli puhkajate jaoks arst kohapeal olemas, kindlasti abistab personal vajadusel haigla leidmisel. Ohtlikult mürgiste loomade puhul on nende leviku piirkonna meditsiiniasutustes reeglina olemas ka vastumürgid ja mida kiiremini te abi saate, seda parem.

Maohammustuse puhul on tähtis teada, kes hammustas.

Maohammustuse puhul kehtib reegel, et kannatanut tuleb liigutada võimalikult vähe, hammustatud koht muuta liikumatuks ja toimetada haiglasse lamavas asendis. Kui seda on võimalik riskimata teha, võtke arsti juurde kaasa ka see, kes teid hammustas, sest erinevalt Eestist, kus on ainult üks mürgine madu, on troopikas võimalikke hammustajaid palju ja näidis hammustajast säästab seletamise, kirjeldamise ja tõlkimise aega. Ka telefoniga tehtud pilt võib olla abiks.

Mõnedes Kagu-Aasia haiglates on oma prepareeritud madude kollektsioonid, et turist saaks näidata, kes teda pures.

Ettevaatust, ravimid!

Kaugete maade turud peibutavad ka erinevate looduslike ravimitega. Meeles tuleb pidada aga seda, et turg ei ole apteek ja sellistel toodetel pole garantiid, et ostja saab seda, mida talle lubati.

Lisaks otsestele võltsingutele võib sattuda ka valesti kokku segatud või ootamatute „lisanditega“ kauba peale. Idamaade traditsioonilistes ravimites kasutatakse sageli ka mürgiseid taimi ja mürgistusjuhtumid valesti kokku segatud segudega pole haruldased. Halvemal juhul lisatakse aga väidetavalt taimsele teele tugevama toime saamiseks hoopis retseptiravimeid.

Eriti tihti on sellist praktikat kirjeldatud kaalulangetamiseks mõeldud „taimeteede“ puhul, mille analüüsimisel on leitud erinevaid ravimeid ja ka loomset kilpnäärmekudet ainevahetuse kiirendamiseks. Samuti on „taimeteest“ leitud afrodisiaakumina kasutatavat kärnkonnanaha pulbrit, mis valesti annustatuna võib põhjustada südameseiskust.

Ka sääsetõrjevahend vajab tähelepanu

Kindlasti tuleb meeles pidada ka kemikaalidest tingitud võimalikke mürgistusohte, seda eelkõige sääse(moskiito)vastaste tõrjevahendite pealemäärimisel. Aasias on levinud parakvaati sisaldavad tooted, mille olemasolu on Ameerikas ning Euroopas keelatud ja võib vähegi lubatust suurema/tihedama manustamise korral põhjustada eluohtlikku mürgistust. Ka teistesse kemikaalidesse tasub alati suhtuda pigem ettevaatusega.

Suurlinnades reisides on alati oht vingugaasimürgituseks, seega tiheda liiklusega piirkond tuleks eelkõige lastega reisides vältida.

Parimaks mürgistusennetuseks reisidel on aga kindlasti eelnev planeerimine ja sihtkoha eripärade teadvustamine.

G4Si sotsiaalmeediakanal „Julged hoolida?“ https://www.facebook.com/julgedhoolida

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta