Eile võeti Riigikogus vastu turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, mis suurendavad reisijate õigusi ja kaitset ning kaasajastavad reisiteenuste osutamisega seonduvaid nõudeid. Olulise muudatusena täieneb pakettreisi mõiste.

„Inimesed kujundavad oma reise järjest enam vastavalt vajadustele internetis ning traditsiooniliste pakettreiside osatähtsus väheneb, sellest tulenevalt laieneb seadusemuudatusega pakettreisi mõiste ja sellega kaasnev reisija täielik kaitse ka internetis sõlmitud reisiteenuste lepingule. Ehk kui varem tähendas pakettreis peamiselt valmislahendusena pakutavat reisi näiteks Egiptusesse, siis tulevikus hõlmab see selgemini ka reisija soovil kokkupandud reise ja reisikorraldaja peab võtma vastutuse kogu lepingu eest,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving.

Talving lisas, et varasem direktiiv aastast 1990 on ajale jalgu jäänud ning seaduse kaasajastamine vastavalt turul toimunud muudatustele on mõistlik. Pakettreiside kõrval saavad olema nõuetega hõlmatud ka seotud reisikorraldusteenused. Näiteks kui reisijale pakutakse reisibüroos üksikuid reisiteenuseid või kui teda kutsutakse üles veebilingi kaudu valima täiendavaid reisiteenuseid. „Ühelt poolt annab seadusemuudatus tarbijatele suurema kindluse reisiteenuste kasutamiseks ning teisalt muudab ettevõtjate tegutsemisega seonduvaid nõudeid paindlikumaks,“ sõnas asekantsler.

„Loomulikult tekitab iga muudatus küsimusi ja seega on vajalik teavitustöö nii ettevõtjate kui tarbijate seas,“ märkis ta.

Uue seaduse eesmärk on parandada tarbijakaitset, võttes arvesse viimastel aastakümnetel reisiturul toimunud arenguid ning reisijate soovi järjest enam omal käel reise korraldada. Muudatused tulenevad uuest Euroopa Liidu direktiivist ning nendega suurendatakse reisijate õigusi reisiteenuste lepingute sõlmimisel; tagatakse reisijate parem kaitse olukorras, kus pakettreisis või seotud reisikorraldusteenustes sisalduv teenus jääb osutamata ettevõtja maksejõuetuse tõttu; vähendatakse nõudeid reisivahendaja tegevusele ning muudetakse paindlikumaks ettevõtjatele esitatud nõudeid. Lisaks kohustavad muudatused ettevõtjat andma reisijale lepingu kohta rohkem infot, muudetakse reisijale soodsamaks lepingu ülesütlemine vältimatute ja erakorraliste asjaolude korral ning pannakse paika ka reisitasu suurenemise piir vähemalt 8%, alates millest on reisijal õigus reisilepingust taganeda. Kehtivas õiguses sellist piiri pole ning on sätestatud, et õigus tekib taganeda, kui reisitasu tõuseb olulisel määral.

Samal ajal on ettevõtjate tegutsemisele esitatavaid nõudeid lihtsustatud nii palju kui võimalik – vähenes registreeritavate tegevusalade loetelu ja sellega koos ka aruandlus ning tagatise nõuded muutusid paindlikumaks, muuhulgas vähenesid osaliselt ka nõuded minimaalse tagatise suurusele. Kui praegusel juhul peavad kõik reisiettevõtjad end majandustegevuse registris arvele võtma ning omama tagatist, siis tulevikus ei pea reisivahendajad (s.o ettevõtjad, kes vahendavad reisikorraldaja pakettreise) seda enam tegema. Teatud juhtudel saavad ettevõtjad ka tagatiseta tegutseda. Selles osas võib prognoosida, et muudatused võimaldavad väikeettevõtjatel lihtsamini pakettreiside turul tegutseda. Hinnanguliselt kasvab ettevõtete tagatisvajadus kokku keskmiselt ca 5%.

Seadus jõustub 1. juulil 2018. a. Reisiettevõtjatel on aega MTR-s oma registriandmete uuendamiseks kuni 30. septembrini 2018. a.

Uue seadusega saad tutvuda siin.
Täpsem info ja vastused levinumatele küsimustele avaldatakse Turismiseaduse Korduma Kippuvate Küsimuste rubriigis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta