Keskkonnakaitseinspektorid avastasid eile ja üleeile Narva jõel läbiviidud reidi käigus 5345 ebaseaduslikult püügil olevat silmutorbikut. Umbes pooltel juhtudel oli tegu liigselt püügile pandud silmutorbikutega, pooled torbikud olid ilma mingi tähistuse ja märgistuseta.

Jõesilmusid saavad püüda vaid kalapüügiluba omavad kutselised kalurid, kusjuures püügiloal on märgitud ka lubatud silmutorbikute arv. Harrastuspüügiks silmupüügilube ei väljastata.

Narva jõe alamjooksul, kus kahepäevane reid läbi viidi, on lubatud praegu püügile panna kokku 14 996 torbikut.

"Kontrollimine näitas, et igakord ei peeta ettenähtud piirarvudest kinni vaid pannakse püügile mitu korda rohkem püügivahendeid," ütles Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.

"Näiteks oli ühel kaluril lubatud 300 silmutorbiku asemel püügil 1374 torbikut. Teisel kaluril, kellel oli õigus püügile panna 294 torbikut, oli neid püügil 1190," täpsustas Lainjärv.

Esimese juhtumi puhul vajavad asjaolud täpsustamist, teise juhtumiga seoses alustati väärteomenetlust.

Lisaks sellele avastasid inspektorid 29 märgistamata ja tähistamata silmutorbikute jada, milles oli kokku 2781 torbikut.

Ebaseadusliku silmupüügi nagu muudegi kalapüüginõuete rikkumise korral võib kalurist seaduserikkujat trahvida kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui seaduserikkumise paneb toime juriidiline isik, võib rahatrahv ulatuda kuni 3200 euroni.

Lisaks sellele tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, mis on 7 eurot ühe silmu eest. Tõsise rikkumise korral on kahjusumma viiekordne ehk 35 eurot isendi eest.     

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta