Uuring viidi läbi koostöös Turu-uuringute ASiga eelmise aasta novembris. Küsitlusel osales 1003 inimest vanuses 15-74 aastat. Viimati toimus samalaadne ettevõtmine 1994.aastal.  

Keskkonnaküsimused on endiselt Eesti elanike huviorbiidis. Võrreldes eelmise küsitlusega on tunda optimistlikumat suhtumist Eesti keskkonnaseisundisse nii käesoleval hetkel kui ka tulevikus.  Kõige aktiivsemad ja teadlikumad nendes küsimustes on 40-49aastased, mõnevõrra vähem muretsevad on 15-19aastased noored.

Kõige olulisemate lahendamist vajavate probleemidena nimetatakse uuringus eeskätt sotsiaalprobleeme, eriti elukalliduse tõusuga seonduvat. Keskkonnaprobleemid on pingereas sotsiaalprobleemidest järgmised. Võrreldes eelmise küsitlusega on vastanute isiklik mure keskkonnaprobleemide pärast vähenenud. Kui 1994.aastal olid muretsejateks 73% vastanutest, siis 2007.aastal oli vastavaks näitajaks 52%.

Kõige aktuaalsem keskkonnaprobleem Eestis on transpordist lähtuv keskkonnamõju (sh müra, saastunud õhk, suurenenud maakasutus). Järgnevad metsaraie, metsade liigirikkuse vähenemine, inimese tervisele avalduv keskkonnamõju, jäätmed ja nende käitlus ning rannaalade täisehitamine.

Tunnustatakse joogivee kvaliteedi olulist parenemist, kuigi piirkondlikud erinevused on säilinud.

13 aastaga on elanikkonna hulgas süvenenud tunnetus, et keskkonnakaitseks on vaja kõigi inimeste arusaamist ja isiklikku osavõttu. Suurema osa vastajate arvates peaks hea keskkonnaseisundi eest seisma siiski peamiselt valitsus ja riigiametid. Inimese enda ja kodanikeühenduste rolli peetakse vähem oluliseks.

Kõige tõhusamaks vahendiks keskkonna kaitsmisel peetakse inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamist ja muutuseid eluviisides. Uuringu põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda siin.