Eile, 17. jaanuaril alustas Narva Linnavalitsus küsitlust, mis uurib, kas elanikud lubavad linna elama psüühilise erivajadusega inimesed. AS Hoolekandeteenused hinnangul on küsimustik erivajadusega inimesi diskrimineeriv ja põhiseadusega vastuolus.

AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa sõnul on Narva Linnavalitsuse küsimustik on erivajadusega inimesi diskrimineeriv ja põhiseadusega vastuolus. „Eesti põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema erivajaduse tõttu. Tegime täna selle kohta avalduse nii õiguskantslerile kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.“

„Hinnanguliselt 4% Eesti elanikest on diagnoositud mõni psüühiline erivajadus. 1. jaanuari seisuga elas Narvas 55 905 inimest ehk statistiliselt on psüühilise erivajadusega inimesi Narvas üle 2000. Sellise küsimuse esitamine solvab kõiki Narvas elavaid erivajadusega inimesi ja nende lähedasi“, lisas Mändmaa.

Narva Linnavalitsuse korraldatud küsimustik algab küsimusega: „Kas tuleb lubada hooldekodu psüühikahäiretega inimestele ehitamist elamute, ravi- ja kultuuriasutuste, kaupluste ja teiste avalike kohtade läheduses?“

AS Hoolekandeteenused pöördus Narva Linnavalitsuse poole 2019. aasta juulikuus, soovides ehitada linna kodu Narvast pärit psüühilise erivajadusega inimestele. Augustis 2019 käisid Narva linnavalitsuse esindajad tutvumas Tallinnas asuvate kodudega ning peale seda palusid aega teema arutamiseks.

Taust

Alates 2010. aastast on AS Hoolekandeteenused töötanud selle nimel, et sulgeda suured psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodud ja nende asemele rajada inimväärsete elamistingimustega väikesed ning hubased kodud. Kaasaegsed elamistingimused 28 Eesti kogukonnas on saanud juba enam kui 1000 inimest.

Erivajadustega inimestele loodavates uutes elamutes on neli korterit. Igas korteris elab kuus inimest, kellele on ööpäevaringselt toeks tegevusjuhendaja. Selliseid kodusid rajatakse hajusalt üle Eesti, et iga inimene saaks elada oma lähedaste juures.

Sarnased artiklid