Fossiiljaamad eraldas EoN eelmisel aastal ettevõttesse Uniper SE ja see oli ka kahjumi allikas 2016 a.. Kõikjal üle Euroopa on fossiilenergia tootjad kahjumeid kandmas ja see muudab kiiresti energiamaastikku.

Kahjumit oleks kandnud ka Eesti Energia põlevkivienergiatootmise portfell, kui riik ei oleks kehtestanud 2016 a. suvel subsiidiumit põlevkivitööstusele. Tsitaat OECD raportist „Keskkonnatoime ülevaated: Eesti“ „2016. aasta juuni seadusemuudatusega vähendati põlevkivi kaevandustasude määra sisuliselt enam kui viis korda. Mainitud reform on vastuolus rohelise maksureformi ideedega.“

Eesti Energia raporteeris 171 M€ puhaskasumit: sellest 68,6M€ oli erakorraline tulu Auvere EJ leppetrahvist, 60 M€ monopoolsest võrguärist (kasumimarginaaliga 41%), 42,4 M€ kasum muudest valdkondadest, ehk samas suurusjärgus mida riik eeldas keskkonnatasude määra alandamisest Eesti Energia teenitavaks tuluks.

Seega EE põlevkivist elektri tootmine oleks ilma keskkonna arvelt tehtud maksusoodustusteta sügavas miinuses, õlitootmine on kahjumis maksulangetamisest hoolimata. Earnst and Youngi poolt koostatud „Põlevkivi optimaalse tasustamise uuring“ leiab, et madalate ja keskmiste naftahindade korral peaks riik hakkama põlevkivisektorile peale maksma. 

Ka elektritootmise puhul on põlevkivisektori konkurentsivõime saavutatav vaid keskkonna arvelt tehtud järeleandmistest. See trööstitu olukord ei ole aga otsustajaid kuidagi põlevkivikesksele lähenemisele alternatiive otsima suunanud.

Üleeilselt arutelul Riigikogus Kliimapoliitika põhialuste eelnõu osas, pidime tõdema, et mitte ühtegi taastuvenergia edendajate ega ka keskkonnaorganisatsioonide ettepanekut arvesse ei võetud. Dokumendiga antakse täiskäik põlevkiviõlitootmise mitmekordistamisele ning põlevkivist elektritootmise jätkamisele.