Möödunud kuul tuvastati erinevate riikide maapinnalähedases atmosfääris jood-131 jääke, mis on joodi inimtekkeline radioaktiivne isotoop. Mõõdetavad kogused on väga väikesed ega kujuta ohtu inimese tervisele.

Prantsusmaa radioloogilise kaitse ja tuumaohutuse instituudi (IRSN) ametliku teate järgi tuvastati isotoobi jääke esmalt jaanuari teisel nädalal Põhja-Norras, seejärel kuni jaanuari lõpuni ka Soomes, Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias.

Kiirgusseirest Eestis

Eestis toimub õhukandeliste radioaktiivsete osakeste seire pidevalt kolme õhufilterjaama abil, mis paiknevad Narva-Jõesuus, Tõraveres ja Harkus, mille filtreid analüüsitakse Keskkonnaameti kiirguslaboris üks kord nädalas.

Ajavahemikus 30.01-06.02.2017 Narva-Jõesuust kogutud proovis oli jood (I-131) gammaspektris näha, kuid nii vähesel määral, et määrata sai ainult kontsentratsiooni võimaliku ülempiiri, milleks oli 0,8 mikrobekerelli kuupmeetris. Sellised kogused on mõõdetavad vaid laboritingimustes ning ei kujuta ohtu inimese tervisele. Harku ega Tõravere proovis jälgi joodist ei leitud.

Ohust inimese tervisele

Inimese organismi joodivarud on talletatud kilpnäärmes. Kui sinna talletub radioaktiivne jood, siis lagunedes kiiritab see inimese kilpnääret ja saadud doos võib põhjustada kilpnäärmevähki. Sellisest ohust saaksime rääkida siis, kui saadav doos oleks 10 millisiivertit. Sellisel juhul, tuleks näiteks lapsi juba kaitsta. Kümnele millisiivertile vastaks vähi tekkimise tõenäosus eluaja jooksul 0,05 %, 1 juhtum 2000 sellise doosi saanu kohta.

10 millisiiverti saamiseks peab kilpnäärmes talletuma ligikaudu 300 000 Bq (bekerelli) joodi. Praegusel juhtumil mõõdeti välisõhus aga vähem kui 0,8 mikrobekerelli kuupmeetris.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta