Kolmapäeval Kuressaares toimuval seminaril arutletakse, kuidas Lääne-Eesti saareelanikud saaksid majandada saarte õrnas looduskeskkonnas nii, et neil oleks huvi saartele jääda, seal säästva arengu põhimõtete alusel tegutseda ja et sellest võidaks ka looduskeskkond.

Keskkonnaamet, Eesti Saarte Kogu ja TTÜ Kuressaare Kolledž korraldavad 3. veebruaril Kuressaare kolledžis seminari „Lääne-Eesti rohelised saared. Saarte koostöö eile, täna, homme“, milles vaagitakse 25 aasta jooksul saadud koostöökogemusi ning arutletakse, kuidas toetada saarestiku kogukondade jätkusuutlikkust kestliku arengu pilootalana.

1990. aastal andis UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale tunnustuse ja vastava sertifikaadi, sellest ajast kuuluvad Vormsi, Hiiumaa, Muhumaa, Saaremaa ja Ruhnu koos ümbritseva merealaga ülemaailmsesse UNESCO võrgustikku. Saarte kogukondade hea käekäigu ning koostööeelduste loomisega on sama pikalt tegelenud ka Saarte Instituut (tänane TTÜ Kuressaare Kolledž) ning MTÜ Eesti Saarte Kogu.

Lääne-Eesti saarestik kuulub UNESCO valitsustevahelisse programmi „Inimene ja Biosfäär“ (Man and Biosphere, lühend MAB), mis on loodud selleks, et toetada tasakaalustatud arengut, kus arvestatakse võrdsetena nii looduslikke, sotsiaalseid kui majanduslikke faktoreid

„2014. aasta alguses valmis biosfääri programmiala uus säästva arengu programm ning tegevuskava, mis puudutab väga erinevaid valdkondi, alustades loodusturismist, energeetikast ja elupaikade taastamisest ning lõpetades kogukondade kaasamise ja kultuuripärandi hoidmisega. Üleminek rohemajandusele on võimalik vaid koostöös kohalike elanike, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste, erinevate teadus- ja haridusasutustega ning ka rahvusvahelisest kogemusest õppides,“ sõnab Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist Lia Rosenberg.

Saarte ühiseks probleemiks on eeskätt nende eraldatus atraktiivsetest kasvupiirkondadest. Reeglina on enamikul  Euroopa Liidu saartest SKT elaniku kohta väiksem kui riigis keskmiselt ning moodustab umbes 3/4 ELi keskmisest. Eesti saartel on aga see näitaja alla 50%.

„Seminaril arutame, kuidas strateegiat rakendada reaalseteks tegevusteks nii rohemajanduse edendamisel kui ka kogukondade kaasamisel. Ning seda just laiapõhiselt, kaasates erinevaid institutsioone nii riigi- kui ka erasektorist,“ lisab Eesti Saarte Kogu koostöönõukogu liige Maret Pank.

Samuti käsitatakse seminaril eeldusi, mis on vajalikud tulemuslikuks koostööks erinevate tegevussüsteemide vahel ning püütakse sõnastada mitmeid ühiseid arengusihte.

Seminari ajakava

9.30–10.30: saabumine, registreerumine

Võimalus tutvuda väljapanekuga Biosfääri kaitseala ja Saarte Instituudi väljaannetest

Avasõnad ja tervitused

I osa kell 10.30–12.00: Vaade tagasi, olevik (modereerib L. Filippov)

1) SI / TTÜKK – 25 aastat uurimis- ja arendustegevust saartel – A. Keerberg, M. Pank

2) BKA / BPA – Biosfääri programmiala tegevus läbi 25 tegevusaasta – M. Meius

3) Eeldused arenguks ja koostööks kogukonnas, riigis – Ü. Vooglaid

II osa kell 12.00–13.45: Tänased koostöövajadused (modereerib T. Pikner)

1) BPA strateegia ja tegevuskava MAB-i uue strateegia kontekstis – T. Kokovkin;

2) Väliskoostöö kui ressurss – A. Keskpaik;

3) Haldusvõimekuse arendamine ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise kava – M.Truuväärt;

4) Haldusreform ja eeldused Lääne-Eestis saarte koostööks – N. Suur;

5)  Arenguvisiooni „Mahe Eesti“ (Organic Estonia) tutvustus – K. Kulderknup.

14.00  lõunapaus                      

III osa kell 14.30–17.00: Paneeldiskussioon – vaade tulevikku (modereerib G. Raagmaa)

Kuidas edasi, kas vee peal või vee all? Kuidas kavandada ja luua Lääne-Eesti saartel elukeskkonna arenemiseks eeldusi, koostööd ja ühistegevust? Millised on saarte kogukondadel arenguvajadused? Milliste institutsioonide koostöö on vajalik? Kuidas areneda koos teiste saartealadega Euroopas?

Sõnavõtud, arutelud, kokkuvõte.

Sarnased artiklid