SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas rahastada 2 997 479 euroga Eesti esimese biometaani tootmiskompleksi rajamist Viljandimaale.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul seati rahastamisel tingimuseks, et projekti teostaja leiab lepingupartnerid transpordisektorist ja kogu toodetav biogaas võetakse Eestis kasutusele transpordikütusena ning aitab sellisel moel täita riigi eesmärki kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütust. 

Eesti transporditurule mõeldud biometaani tootmise kompleksi aastatoodang on prognoosi kohaselt vähemalt 1,2 miljonit m³. Sellest kogusest piisab, et katta näiteks 25 Tartu linnaliini bussi aastane kütusevajadus. Kui pilootprojektis sujub kõik tõrgeteta, tuleb esimene toodang turule 2015. aastal.

Projekti käigus rajatakse Viljandimaale, Kõo Agro OÜ-le kuuluvasse Siimani farmi biogaasijaam, kus toodetav biogaas puhastatakse biometaaniks. Vajalik toore saadakse läga ja sõnniku näol farmi 1700 veiselt ja noorloomalt. Lisatoormeks kasutatakse väheväärtuslikel turbamaadel kasvatatud rohusilo. Kokku saab tootmises aastas transpordikütuseks ümber töödelda 70 000 tonni tooret.

Tootmiskompleks koosneb kahe kääritiga biogaasijaamast (a`5000m3), biometaani puhastamisseadmest ja balloonikonteineritest biometaani transpordiks, lisaks rajatakse kolm tanklat.

Tegemist on biometaani sektori arengut silmas pidades märgilise tähtsusega pilootprojektiga, kuna Eestis pole hetkel toimivaid terviklahendusi biometaani tootmiseks ja selle sõidukites kasutamiseks. Kohalike omavalitsuste huvi esmalt bussitranspordis biometaani kasutuselevõtu vastu on aga järjest kasvav, ning selle tootmine atraktiivne ka põllumajandusettevõtetele. 

Projekti raames saab testida ärimudeli kõiki tahke: alates tootmisest, jaotamisest kuni lõppkliendi juures tarbimiseni. 

„Konkreetne projekt valiti piloodiks välja mitmel põhjusel – olemas on toore ja tootmisbaas, lahendatud on toodangu jaotamine ning naabruses asuvad ka esmased tarbijad,“ ütles KIK-i juhatuse liige Lauri Tammiste. „Riigi otsus pilootprojekti rahastada on selge märk sellest, et start biometaani turuletulekuks on antud ning nii tootjatel kui ka tarbijatel tasub asuda tegutsema,“ ütles ta.

Projekti rahastatakse KIK-i keskkonnaprogrammist, täpsemalt atmosfääriõhu kaitse programmist.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIK-ist neljateistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti. KIKi nõukogu esimees on keskkonnaminister.

Taustainfo:

•        Eesti on võtnud endale eesmärgi saavutada 10% taastuvkütuste osakaal transpordis aastaks 2020. Sellest 4% on kavas katta biometaaniga, mida aastas oleks vaja ligi 48 miljonit Nm3.

•        Biometaani potentsiaal Eestis on piisavalt suur, et katta ka kogu taastuvenergia eesmärk transpordis.

•        Praegu on Narvas 5, Tartus 5 ja Pärnus 3+2hübriid/gaasibussi. Tartu maakond, Tartu linn ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on allkirjastanud ühisprotokolli, mille tulemusena on hiljemalt 2018. aastal Tartu maakonna liinidel kasutuses vähemalt 8 gaasibussi. Tartu linn on samuti võtnud eesmärgiks 2018.a. vähemalt pooled linnaliini bussidest (25) viia gaasikütusele. Tallinna linnavalitsus on alustanud tegevusi gaasibusside võimalikuks lisamiseks linnatranspordivahendite loetellu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta